(31.10.2012 18:54)keskjaam Kirjutas:  

(31.10.2012 16:13)tak3574 Kirjutas:  

(31.10.2012 16:00)lauri3885 Kirjutas:  Andeks aga auto ei koosne ainult karterist.Küsi Trollionult või Heinilt kuidas täismadalad Solaris trollid meie teedel vastu peavad.Niipalju kui tean siis lillepidu ja lust just ei ole.

Eriti madala autoga ei ole hea sõita Tallinnas.Väljaspool Tallinna(nt Tallinn-Tartu maantee) on hea sõita madala autoga.Madaldatud bussiga annaks sõita Tallinn-Tartu liini.Tallinna sees sõit vist nii meeldiv pole.

Sile asfald on petlik...
Olin sunnitud külmunud õhusüsteemiga sõitma tühjade patjadega.
Ok. Mõtlesin et jõutsin siledale maale ja saab natu kiiremini sõita ja ...... Eriti hea tunne see polnud kui töökorras amortide ja vedrusega mitte tajutav konarlus sulle matsu annab.
Igal asendil on oma tarvidus. Liiga kõrge peale peale ebameeldiva ronimse ka vähendab teelpüsivust......jne

Täitsa õige,et igal kõrgusel omad ohud.
Ka omal tühjade patjadega sõitmise kogemus ja tõesti polegi suurt vahet kus sõita,ka asfalt võib vingerpussi mängida ja sõidu lõpus oled parajalt läbi raputatud.
Niiet siin ka vastus miks madal pole ka Tallinna-Tartu lõigul just parim variant,olgugi olud paremad kui Tallinna linnas,siin maanteel jällegi kiirused suuremad ja kui suurel kiirusel kuskilt lohukesest läbi sõidad siis kohe tunda.

Kas tühja padjaga sõidukit ei lõhu? Pole ju tehases mõeldud et niimoodi sõidetakse.

Ega see muidugi hea pole aga kui vaja sõit ära teha siis pole valikut.Ütleme nii,et kui ettevaatlikult ja rahulikult sõita siis midagi väga hullu ei juhtu.

(31.10.2012 20:38)Martti Kirjutas:  Kas tühja padjaga sõidukit ei lõhu? Pole ju tehases mõeldud et niimoodi sõidetakse.

Kui sul õhutorudes kuskil JÄÄ klomp ees siis õue tingimustes seda visa eemaldada ja kui koduni natuke maad siis ...................... (vastavalt olukorrala)

Üldiselt lubatakse tühja padjaga vaid manööverdamise kiirusi(noh umbes 20kmh). Loomulikult kui muud üle ei jää, siis tuleb lihtsalt ära longata kuidagi. Osad madalamas asendis patja päris tossuks ei lase, nendega võib isegi paar kiiremat teha. Eks oleneb väga ehituslikest eripäradest. Päris tühja padjaga on ikka suht karm raputamine.

Suht jobu küsimus, aga hakkas huvitama. Vaatasin, nagu ikka, erinevate Ikaruste pilte ja tekkis huvi bussitulede vastu. Nt. kaugliini Ikaruse esiosas on 4 tuld, linnaliini Ikaaril ainult 2 (suunatulesid arvestamata). Võhiku arutluse järgi on ühed lähi- ning teised kaugtuled. Kas 260-l on ainult lähituled? Mis sai või saab siis, kui tavaline linnaliini Ikker sattus (satub) pimedal ajal linnast välja - kas kasutada on ainult lähtuled?

Tulede arv ei mängi muud rolli kui lihtsalt rohkem valgust tee peale pimedas.Lähi ja kaugtuled ühe tule peal,lihtsalt toimub ümberlülitus.Ei ole nii,et ühed kaug ja teised lähituled.Kuna kaugliini ikarus mõeldud sõitmiseks rohkem väljaspool asulat siis sellest ongi lihtsalt tulesid rohkem ja kuna jällegi linnaikarus mõeldud rohkem asulas sõitmiseks ja tänavavalgustus abiks siis lihtsalt pole tarvidust lisatulede järele.

Ikri keskmised tuled olid Prosad.
Varemalt asus prosa ju katusel kastidel/PunaneIkr.
Algselt olid nad puhas klaas aga kuna tarne nende tagvarosadena puudus siis asentati nad tavatuledega.

Ikarus 620 oli neljatuleline.Popimad tüübid aretasid ka 260 ja 280 peale kaugliini busi esikandle 4 tulega.

IK-260 Kahe tule korral asusid lähi ja kaug ühes tules aga kaugliini 4-tulega isenditel välimised tuled lähi ja sisemised kaugtuled? Või olid 4 tule korral välimised ka lähi ja kaug ühes ning sisemistel ainult kaugtuled/lisatuled?

Kõik 4 tuld olid nii lähi kui kaugtuled,lihtsalt ümberlülitumine.Ei saa olla,et ühed lülitad lähituledele üle ja teised mitte,vastutulijal pole kasu sest kui ainult ühed ümber lülituvad.Ta saab ikkagi pimestava valguse vastu vahtimist.

(19.11.2012 20:04)zil130 Kirjutas:  IK-260 Kahe tule korral asusid lähi ja kaug ühes tules aga kaugliini 4-tulega isenditel välimised tuled lähi ja sisemised kaugtuled? Või olid 4 tule korral välimised ka lähi ja kaug ühes ning sisemistel ainult kaugtuled/lisatuled?

4 tulega välimised kaug +lähi, sismesed Prozektorid. Lisaks oli armatuuris nupp.(lülitamiseks)
Tule klaasid said ikka kivi ja siis polnud muud võtta kui need samad pool/lähi tuled............ Kordan ennast.....
Ja mei insnerid kasutasid utiilist materjale (tuunimiseks)

Oot-oot aga minu omal olid kõik neli lähi+kaugtuled,küll aga jah sisemiste nupp armatuuril vajadusel sisselülituseks.See viib mind mõttele,et algversioonis oli siis sisemine prozektor aga kuna sisse-välja lülitamine pimedas armatuuril suht segas siis osadel juhtide soovikorral ümber tehtud lähi+kaugtuledeks,et nii mugavam,pole pidevat sisemiste sisse-väja lülitamist.See ümbertegemine iseenesest polnd suur tõõvaev.
Tean isegi busse millel omaloominguna nendele neljale tulele veits allpool oli veel kaks tuld mis küll Eesti ajal keelati ära ja olid siis lihtsalt iluasjaks.

Päevasel ajal mäletan minna komfortidelt üldiselt kompositsiooni 2 või 4 päevatuld ja all udukad säramas. Pimedas oli alati uhke vaadata kuskil peatuses, eriti veel kollaste udukate korral.

Need viies-kuues allpool olid jah reeglina kollased udukad.

(19.11.2012 20:31)keskjaam Kirjutas:  

(19.11.2012 20:04)zil130 Kirjutas:  IK-260 Kahe tule korral asusid lähi ja kaug ühes tules aga kaugliini 4-tulega isenditel välimised tuled lähi ja sisemised kaugtuled? Või olid 4 tule korral välimised ka lähi ja kaug ühes ning sisemistel ainult kaugtuled/lisatuled?

4 tulega välimised kaug +lähi, sismesed Prozektorid.

Just seda mõtlesingi. 4 lähituld korraga ees säramas pole mina küll kunagi näinud ja ka liiklusohutuse kohalt pole ka kõige mõistlikum varjant. Vaadake pimedas kasvõi suvalist vastutulevat sõidukat, millel on lisaks lähikatele ka udukad sisse lülitatud. Pimestab ikka küll. 4 lähituld on sama efekt.

[/quote]

4 tulega välimised kaug +lähi, sismesed Prozektorid. Lisaks oli armatuuris nupp.(lülitamiseks)
Tule klaasid said ikka kivi ja siis polnud muud võtta kui need samad pool/lähi tuled............ Kordan ennast.....
Ja mei insnerid kasutasid utiilist materjale (tuunimiseks)
[/quote]

Eesti bussidel nagu ei mäleta aga Läti ja Leedu Ikarustel oli tulede kaitseks pandud PAZ bussi päiksesirmid.

(20.11.2012 10:46)PETSS Kirjutas:  

Tsitaat:4 tulega välimised kaug +lähi, sismesed Prozektorid. Lisaks oli armatuuris nupp.(lülitamiseks)
Tule klaasid said ikka kivi ja siis polnud muud võtta kui need samad pool/lähi tuled............ Kordan ennast.....
Ja meie insenerid kasutasid utiilist materjale (tuunimiseks)

Eesti bussidel nagu ei mäleta aga Läti ja Leedu Ikarustel oli tulede kaitseks pandud PAZ bussi päiksesirmid.

LAz bussil oli kah samased rohekad läbipaistvad päikese sirmid...
Pigem kaldun arvama et neid sirme valmistas üks ja sama tehas mis saatis neid mõlemale bussi tehasele .. ja veel kaldun arvma et LAZ oli rohkem esindatud kui Paz. lammaris oli rohkem neid suuremaid....
Premat isendit ei leidnud aga on näha et olemas...
http://fotobus.msk.ru/photo/81454/ ja http://fotobus.msk.ru/photo/129187/ ja veel http://denisovets.narod.ru/laz/lazprotot...Efront.jpg
Ma ei te kuidas mujal majandites aga Pärnus kiskusid mehed need varjud maha nende ebapiisva varjamise võimaluse tõttu ... selle asemel läks Plastik riba ja peenemad mehed panid aknale ette ikarussi rulooo....
Pets mõtles kindllasti midagi sarnast... http://fotobus.msk.ru/photo/744609/

(20.11.2012 09:02)zil130 Kirjutas:  

(19.11.2012 20:31)keskjaam Kirjutas:  

(19.11.2012 20:04)zil130 Kirjutas:  IK-260 Kahe tule korral asusid lähi ja kaug ühes tules aga kaugliini 4-tulega isenditel välimised tuled lähi ja sisemised kaugtuled? Või olid 4 tule korral välimised ka lähi ja kaug ühes ning sisemistel ainult kaugtuled/lisatuled?

4 tulega välimised kaug +lähi, sismesed Prozektorid.

Just seda mõtlesingi. 4 lähituld korraga ees säramas pole mina küll kunagi näinud ja ka liiklusohutuse kohalt pole ka kõige mõistlikum varjant. Vaadake pimedas kasvõi suvalist vastutulevat sõidukat, millel on lisaks lähikatele ka udukad sisse lülitatud. Pimestab ikka küll. 4 lähituld on sama efekt.

Mul oli sedasi,et suurematel maanteedel(Narva,Tartu,Pärnu) ja asula sees ainult kahed tuled kasutuses ja 4 tuld ainult kõrvalistel maanteedel kus vähe autosid ja tee suht kurvilisem ja kui ilmastikuolud kehvad olid.Muidu sisemiste tulede järgi vajadust polnud.

Pikendame küsimuste nimekirja. Küsimus bussiparkide vanema veeremi asjatundjatele. Seekord jälle LAZ 697 kohta, mida leidus meil harvade 699 kõrval veelgi vähem. Nimelt väidavad mitmed internetiallikad, et lühikese LAZ Turisti ehk mudeli 697 tootmine lõppes modifikatsiooni 697R tootmise lõpuga 1985. aastal - põhjuseks teha rohkem tootmisruumi mudelile 699R. Ei usu hästi, et sellega nn. lühikeste Turistide tootmine Lvovis päädis. Miks? Sageli ebausaldusväärsed internetiallikad hilisemate isendite kohta on üks asi, aga siinseski foorumis on esinenud usaldusväärsem teade, et vähemalt üks Tartus diisliga sõitnud 697 nägi ära ka uue sajandi. Ei usu hästi mainitud isendi tollasesse vanusesse üle 15 aasta, sest mõnda Tarbuse 697R-i mäletaks nagu isegi...