Georg
Vale inimene
Postitusi: 1,167
Liitunud: Nov.2008
|
RE: [split] Küsimus
(22.06.2012 21:55)lauri3885 Kirjutas: Mul selline küsimus,mõni teadjam ehk oskab vastata.Et olemas riiklikest numbrimärkidest tähekombinatsioonid BA../BB../BC../BD../BF../BG.. et miks BE.. kombinatsiooni ei ole?
Samuti lõpevad M ja T algavad tähekombinatsioonid poole pealt ära,näiteks on MN.. Aga MM.. MO.. MP.. enam ei ole,v.a. eri tellimused.
Millegipärast kadusid pärast ARK ja MNT ühinemist välja antavatel numbritel ära kõik täishäälikud. 2 aastat tagasi välja antud BCI seeria oli minu teada viimane, kus täishäälik sees. M-i puhul mindi pärast MG kombinatsioonilt MK-le ja pärast MN-i tulgi tagasi MH juurde. Tartus antakse hetkel välja TJR seeriat.
(selle postituse viimane muutmine: 23.06.2012 09:13 Georg.)
|
|
23.06.2012 09:12 |
|
Volli
Friik
Postitusi: 816
Liitunud: Nov.2008
|
RE: Tahaks kõike teada ehk küsija suu peale ei lööda
(23.06.2012 10:12)PETSS Kirjutas: Ükapäew nähtud numbrit 000 AIA.Kas tegu priwaatnumbriga?.Minu teada 000 numbreid pole.
MERCEDES-BENZ R 350 4MATIC ja loomulikult eritellimusel number!
|
|
23.06.2012 10:26 |
|
Regardman
Kes see friik on?
Postitusi: 1,389
Liitunud: Nov.2008
|
RE: Tahaks kõike teada ehk küsija suu peale ei lööda
On 000 võimalik saada küll.
|
|
23.06.2012 10:42 |
|
Volli
Friik
Postitusi: 816
Liitunud: Nov.2008
|
RE: Tahaks kõike teada ehk küsija suu peale ei lööda
Kui esimese maailmasõja lõpetas Versailles rahuleping, millega määrati Saksamaale suured reparatsioonikohustused võitjariikidele, siis pärast Teist Maailmasõda ei sõlmitud sakslastega mingitki rahulepingut, kuid muidugi nõuti reparatsioone ning sakslastelt võeti Ida-Preisimaa ja saksa elanikud sundevakueeriti võitjatele antud territooriumidelt. Ülejäänud Saksamaa ja Berliin jagati okupatsioonitsoonideks nelja võitjariigi vahel. Kõik mis Saksamaal (eriti Nõukogude okupatsioonitsoonis) veel vähegi väärt oli, tassiti lihtsalt minema, ilma igasuguse lepinguta. Jalta konverentsil oli küll otsustatud, et Saksamaa riigimehed ja väejuhid tuleb tuua sõjakuritegudes süüdistatavaina kohtu ette, aga milline saab olema Saksamaa majanduskahjude korvamine ei otsustatud sealgi.
Edasi algas aga külm sõda ja SDV-s jätkus elu Moskva taktikepi all. See mida seal tehti või toodeti 50-ndatest aastatest alates, seda ei saa küll enam otseseks reparatsiooniks pidada. Või kui, siis oli kogu selle riigi elu saksa rahva ühe osa reparatsioon NSVL-le sõja eest ja seda kuni aastani 1989.
LOWA-trammegi hakati ju tootma alles 1954-55, s.o. 9-10 aastat peale sõda. Miks nad peaksid olema rohkem reparatsioonikaup, kui vaid 2 aastat hiljem ehitatud Gothad?
(selle postituse viimane muutmine: 24.06.2012 19:44 Volli.)
|
|
24.06.2012 19:26 |
|
Volli
Friik
Postitusi: 816
Liitunud: Nov.2008
|
RE: Tahaks kõike teada ehk küsija suu peale ei lööda
(24.06.2012 20:06)PETSS Kirjutas: Ma l waidlema ei hakka,Midagi ju pidi SSSR ja DDR juhtuma 17 juunit 1953.
Vastastikuse Majandusabi Nõukogu hakkas tegutsema 1949.a.
http://et.wikipedia.org/wiki/Vastastikus...C3%B5ukogu
Seal määrati (milline riik oli põhimääraja, pole vist vaja ette ütelda), kes mida, kui palju ja kellele tootma pidi. LOWA-tramme telliti NL kitsarööpmelistele linnadele Moskva poolt (telliti, mitte enam ei röövitud, s.t et midagi nende eest ka maksti või saadeti vastukaupa). Iseküsimus oli see, et vaid 10 aastat peale sõja lõppu polnud paljud linnad nõus mingite "fašistide" toodangut vastu võtma, olgugi et see oli tehniliselt juba hoopis uus põlvkond võrreldes varasemate trammidega. Tagantjärele ei teagi, kui palju esialgsetes Moskva plaanides neid LOWA-sid Tallinnale määratud oli, aga kindlasti mitte 20 paari, nagu neid lõpuks saabus.
|
|
24.06.2012 22:14 |
|
Regardman
Kes see friik on?
Postitusi: 1,389
Liitunud: Nov.2008
|
RE: Tahaks kõike teada ehk küsija suu peale ei lööda
Ei olnud. Praeguse bussipargi asemel oli 50dail lennuväli. Ka töökoda, milles nüüd MK-Reis, on lennuvälja aegne.
|
|
01.07.2012 22:00 |
|
Mister X
Mobilis in mobili
Postitusi: 445
Liitunud: Dec.2008
|
RE: Tahaks kõike teada ehk küsija suu peale ei lööda
Kui saaks, oleks üleslaetud piltide eest vägagi tänulik. Ilmselt paljud teisedki foorumlased. Pärnu bussipargi ajaloost nii palju, et 01.07.1960 eraldati Autotranspordibaasi nr 7 koosseisust autobussid ja taksod ning moodustati iseseisev reisijateveo majand - Pärnu Autobussi- ja Taksopark. Asukohaks sai tükike mereäärset maa-ala aadressil Mere 7, kus paiknes endine vesilennukite remondi angaar. Selline oli algus, millele järgnes hoogne ehitustegevus.
Muide, veeremi algne koosseis oli järgmine: busse 42 (GAZ 651 - 5 tk, ZIS 155 - 17 tk, TA 6 - 8 tk, LAZ 695 - 10 tk, ZIL 158 - 2 tk) ja sõiduautosid 37 (GAZ-M 21 - 5 tk, "Moskvitš" 407 - 4 tk, GAZ-M 20 "Pobeda" - 18 tk ja GAZ-M 12 - 10 tk).
(selle postituse viimane muutmine: 01.07.2012 22:07 Mister X.)
|
|
01.07.2012 22:03 |
|
Mister X
Mobilis in mobili
Postitusi: 445
Liitunud: Dec.2008
|
RE: Tahaks kõike teada ehk küsija suu peale ei lööda
Jätkame küsimuste loetelu. Seekordne päring puudutab LAZ-tüüpi bussidele ümberehitusena paigaldatud diiselkonesid. Siitki foorumist läbilipsanud informatsiooni kaudu on teada mitmeid modifitseeritud isendeid. Meenuvad näiteks FIE Kaljo Järvise käes olnud MAZ-i mootoriga LAZ, mis sõitis aastani 2001 Viljandi-Abja liinil, 90. aastate esimesest poolest Tõhela firma "Rool ja Rattad" MTZ-i diisliga LAZ ja kasutaja markot teate järgi näinud sajandivahetuse ära ka Tarbuse ainus diisliga lühike Turist-LAZ (108 v 124).
Nende tähenduste alusel tundub, et mudelitele 695, 697, ja 699 ümberehitusena diislite paigaldamine oli siinmail pigem erand kui tava. Tegema hakati seda vist siis, kui Eesti liidust eraldus ning kollitas üleminekuperioodi kütusekriis? Omaaegsete ajaleheteadete järgi seisis talvel 1991/92 suurem osa Tartu LAZ-idest ja pea kogu LIAZ-idel põhinev Kohtla-Järve ATP. Teab keegi kogenumatest kaasfoorumlastest muljetada, kuidas olid lood teistes bussiparkides ja kas Eestist on teada veel diisli peale ümberviidud LAZ-e?
|
|
05.07.2012 15:33 |
|
Regardman
Kes see friik on?
Postitusi: 1,389
Liitunud: Nov.2008
|
RE: Tahaks kõike teada ehk küsija suu peale ei lööda
Ka Heimtali mees oma Vana ja Kobedaga kulges diiselmootori jõul.
|
|
05.07.2012 15:38 |
|
mustninja
enemigo del mundo
Postitusi: 501
Liitunud: Nov.2008
|
RE: Tahaks kõike teada ehk küsija suu peale ei lööda
Viljandi ATPs said kütusekriisi ajal MAZi diisli 4 turist-LAZi. Kolm neist (707, 710 ja 757) liikusid peamiselt kaugliinidel 95 aasta sügiseni kuni ära Ukrainasse müüdi. Neljas (727) läks 93 kevadel Suure-Jaani Transpordi kätte ja sõitis maakonnaliine 1997 lõpuni.
Rakvere ATPs oli diisliga LAZe minuteada üks. Nr 188. See kestis teistest LAZidest kauem ja oli liikvel veel 1998 algul.
Tegelikult ma arvan, et neid diislile ümberehitatud LAZe oli kõvasti rohkem. Suurem osa 90ndate teises pooles veel ringiliikunud LAZidest (v.a. Tarbuse ja Järve ATP omad) häälitsesid diisli moodi.
|
|
05.07.2012 20:31 |
|
Mister X
Mobilis in mobili
Postitusi: 445
Liitunud: Dec.2008
|
RE: Tahaks kõike teada ehk küsija suu peale ei lööda
Siit tuleb nüüd mitu ammugi meeles mõlkunud küsimust. Mitte ühistranspordisfääri-sisese inimesena pole parkide siseasjadega kursis, aga teada tahaks ikka. Kui ükskord jõuab järg jutuajamisteni veteranidega. ei tahaks seal oma teadmatust näidata.
Kuidas kinnitati/kinnitatakse juhid bussidele ja määratakse kindlaks, milliseid liine need teenindavad? Kuigi pargid on erinevad ja ajastud vahetunud, eeldaks mingi üldkehtiva süsteemi olemasolu. See tõsiasi, et maaliinidel sõitvad (paari)mehed sõidavad ühe bussiga pikemat aega ühel liinil näib olevat igati arusaadav. Kuidas käivad asjad kaugliinidel? Vanadest ajaleheartiklitest ning isiklikest tähelepanekutest on jäänud silma, et juhid "rändavad" mööda erinevaid liine. Niisugune korraldus eeldab vist midagi linnaliinidesarnast, kus juhid teavad oma graafikut ette pikema perioodi vältel. Tõsi, esineb olukordi, kui üks mees sõidab kaugliinidel erinevate bussidega. Viimane on ilmselt siiski erand (vajadusel reservist võetud buss vms). Vabandan!
|
|
08.08.2012 10:05 |
|
lauri3885
Tallinna ühistranspordi huviline
Postitusi: 1,678
Liitunud: Jan.2012
|
RE: Tahaks kõike teada ehk küsija suu peale ei lööda
(08.08.2012 10:05)Mister X Kirjutas: Siit tuleb nüüd mitu ammugi meeles mõlkunud küsimust. Mitte ühistranspordisfääri-sisese inimesena pole parkide siseasjadega kursis, aga teada tahaks ikka. Kui ükskord jõuab järg jutuajamisteni veteranidega. ei tahaks seal oma teadmatust näidata.
Kuidas kinnitati/kinnitatakse juhid bussidele ja määratakse kindlaks, milliseid liine need teenindavad? Kuigi pargid on erinevad ja ajastud vahetunud, eeldaks mingi üldkehtiva süsteemi olemasolu. See tõsiasi, et maaliinidel sõitvad (paari)mehed sõidavad ühe bussiga pikemat aega ühel liinil näib olevat igati arusaadav. Kuidas käivad asjad kaugliinidel? Vanadest ajaleheartiklitest ning isiklikest tähelepanekutest on jäänud silma, et juhid "rändavad" mööda erinevaid liine. Niisugune korraldus eeldab vist midagi linnaliinidesarnast, kus juhid teavad oma graafikut ette pikema perioodi vältel. Tõsi, esineb olukordi, kui üks mees sõidab kaugliinidel erinevate bussidega. Viimane on ilmselt siiski erand (vajadusel reservist võetud buss vms). Vabandan!
No uued juhid pannakse alguses vabade busside peale,hiljem üritatakse sobivaid paarilisi võimaluse korral kokku panna(linnaliinidel üritatakse juht võimalusel panna ka kodukandi liine sõitma).Need mis kindlaid liine sõidavad on reeglina niinimetatud ööliinid ja sekka nende juhtide päevased liinid,samuti ka kui on vaja mingit bussimarki kindlale liinile nagu praegu "Sebe" täistunni ekspressid.Üldiselt muidu kindlaid liine reeglina ei ole,sõidetakse kas niiöelda ringiratast või siis suvalise graafiku järgi.On olemas kuugraafikud ja päevagraafikud mis antakse päev enne õiget päeva välja kus siis vajadusel korrigeeritakse kuugraafikut,sest paratamatult tekib ikka auke sisse,sealjuures on juhtunud et tead et pead kuugraafiku järgi sõitma näiteks Tartusse aga päevagraafiku järgi sõidad hoopis Pärnusse.Samas eks graafikuid tehes arvestatakse kuu normtundidega mis on 160 tundi keskmiselt ja seetõttu pole võimalik ühte liini koguaeg sõita sest üks liin on paratamatult lühem kui teine liin.Kui üks juht sõidaks koguaeg lühikesi liine teine aga pikemaid liine siis ei lähe kahe juhi normtunnid ühte auku ja tekivadki probleemid.Mis puutub juhtidesse kes sõidavad erinevate bussidega siis need on n.ö.asendus juhid kes siis asendavad neid juhte kes on puhkusel/haige või muud ootamatud vabad päevad.Nemad on niiõelda aukude täitjad.Aga muidugi on ka seda et juht sõidab võõra bussiga kui oma buss katki.
Rohkem uusi trolle,tramme ja busse!
Samas oskust hinnata retro sõidukeid!
|
|
08.08.2012 13:49 |
|