44-64 EAЩ -ga meenub......
Pruuni värvi sai ta sellepärast et tavavärvi ei tahetud värvida ja poes oli rohkesti saada pruuni pôranda värvi.
Tuuningust meenub käigukangi nupu sisse peidetud suunatule lüliti.
Meenub veel et peale järjekortset Leningradi juhuvedu saabus tagasi avariilisena..... esiklaasil kahelpool aknaposti augud.... trollile tagant sissesôit.... Tolleks hetkeks oli ôpitud ette asetama ikarussi kilega klaase originaal soolaklaasi asemel...

Lisaksin siia sellise küsimuse. Ma vaatan, et firma Truckparts Eesti OÜ on Peterburi mnt äärsesse aedikusse kogunud suure bussipargi. Seal on ka väliselt väga kehvas seisus 2001 aasta Scania Omnilinke, kui ka ligikaudu sama aastakäigu Volvo B10 erinevaid versioone. Kas keegi oskab öelda, kuhu need müüakse? Nagu olen aru saanud tuuakse meie linnaliinidel samatüübilised kasutatud bussid otse Soomest või Skandinaaviast, kasutades ka mõnikord vahendajaid. Tõelised risud müüb Truckparts arvatavasti varuosadeks, aga ega ometi mõni suurem bussifirma sealseid romusid linnaliinibussideks Eestis ei osta? Sest enamik sealseid nn suht uusi ehk 10 aasta vanuseid busse on väga läbitrööbatud välimusega.

Üldjuhul kui buss pole pikemat aega omanikku leidnud, siis kere metalliks, varuosad müüki. Samas, nn täielikud risud ei pandagi müüki, vaid viiakse sama protsess kohe läbi, ehk sõit Betooni tnv-le Truckpartsi ja seal lõikurite alla.

Meie linnaliinidele toomisest on targem teisest teemast küsida(või siis seda jälgida).

(29.04.2012 09:42)Taylor Kirjutas:  Üldjuhul kui buss pole pikemat aega omanikku leidnud, siis kere metalliks, varuosad müüki. Samas, nn täielikud risud ei pandagi müüki, vaid viiakse sama protsess kohe läbi, ehk sõit Betooni tnv-le Truckpartsi ja seal lõikurite alla.

Meie linnaliinidele toomisest on targem teisest teemast küsida(või siis seda jälgida).

Eriti ei pidanud Truckpartsi jaoks vahet olema selles, kas buss võetakse detailideks ja saadetakse üle maailma laiali erinevatesse riikidesse kus nõudlust pidi olema või siis müüakse siin Eestis sõitmiseks maha.

Mul aastate tagune meenutus Trucpartsiga.LKW sai sealt küll pea kõike juppe ja,mis põhiline täitsa korralikkud (mis ,sest ,et kasutatud).

(29.04.2012 00:52)Roamless Kirjutas:  [...] ega ometi mõni suurem bussifirma sealseid romusid linnaliinibussideks Eestis ei osta?

Vähemalt Mulgi Reiside kollased Säffled 815BFJ ja 816BFJ (võib-olla ülejäänud kolm samasugust ka) on enne siin käiku andmist Truckpartsi platsil mõnda aega müügis seisnud. Rohkem selliseid erandeid ei teagi, ehk üldiselt lähevad need bussid seal tõesti lammutamisele. Võimalik, et mõned müüakse ka Venesse.
Nii mõnedki kohalikud vedajad toovad Skandinaaviamaadest pruugitud busse ise, ilma vahendajateta.

Kas keegi oskab öelda kui suur on kahekordse bussi kütusekulu linnas ja maanteel? Mõtlen siis täpsemalt Neoplani ja Setrat.

(06.05.2012 19:19)reisisell Kirjutas:  Kas keegi oskab öelda kui suur on kahekordse bussi kütusekulu linnas ja maanteel? Mõtlen siis täpsemalt Neoplani ja Setrat.

Ühes Neoplan Skylineri kuulutuses oli,et keskmine kütusekulu on 30 l/100 km

(06.05.2012 19:35)tak3574 Kirjutas:  

(06.05.2012 19:19)reisisell Kirjutas:  Kas keegi oskab öelda kui suur on kahekordse bussi kütusekulu linnas ja maanteel? Mõtlen siis täpsemalt Neoplani ja Setrat.

Ühes Neoplan Skylineri kuulutuses oli,et keskmine kütusekulu on 30 l/100 km

maanteel isegi väiksem,kui tasakaalukalt sõita saab isegi 27l/100km kohta.linnas pigem üle 30liitri,eriti tipptunni ajal aga kui lahedalt sõita saab hakkama 30 liitriga 100km kohta.

(06.05.2012 19:35)tak3574 Kirjutas:  

(06.05.2012 19:19)reisisell Kirjutas:  Kas keegi oskab öelda kui suur on kahekordse bussi kütusekulu linnas ja maanteel? Mõtlen siis täpsemalt Neoplani ja Setrat.

Ühes Neoplan Skylineri kuulutuses oli,et keskmine kütusekulu on 30 l/100 km

Samasuguse küsimuse esitas kunagi endine TAKi diektor Setra esindjale Tallinas toimuval automessil (nii vist nimedati seda üritust)
Vastuseks sai ta ligikautselt sellise lause et see sõltub kõik ......
Konditsioneer; inimeste ja pagasi kogukaalust; sõidustiilist....... jne
Toll hetkele mäletan et eurolinsi 2 kordesed setrad vist kandsid maha kütust kuskil 44 jaga aga neil olid peal mercedez vaud. Samas olid Cassandral peal Scaniad mootorid erinevate võimsus astemega.
Nii et kütusekulu sõltub vedavast mootorist ning selle võimsusest

Lisaks tuleb rõhutada kindlasti ka seda, et kahte ühesugust bussi ei ole olemas. Isegi mitte vahetult peale tehase uksest välja sõitmist ei ole kaht ühesugust bussi, autot, mootorratast ega muud motoriseeritud transpordivahendit. On tuua konkreetseid näiteid kus esindus on kliendi uue auto tagasi võtnud kuna tõepoolest võttis see auto kütust rohkem. Vanade autode puhul mängib veel rolli ka see, et mootoritel, käigukastidel, sildadel ja muudel sõlmedel mis kõik seda asja mõjutavad, on erinevad kulumisastmed ja kindlasti ka konkreetne tehniline seisukord. Ja siinkohal ma ei pea silmas mingisuguse laagri undamist vaid ka näiteks väikest praokest mingisuguses õhuvoolikus.

leiduks viis kuidas, ka bossidele selgeks teha

(07.05.2012 17:20)Oxygen Kirjutas:  Lisaks tuleb rõhutada kindlasti ka seda, et kahte ühesugust bussi ei ole olemas. Isegi mitte vahetult peale tehase uksest välja sõitmist ei ole kaht ühesugust bussi, autot, mootorratast ega muud motoriseeritud transpordivahendit. On tuua konkreetseid näiteid kus esindus on kliendi uue auto tagasi võtnud kuna tõepoolest võttis see auto kütust rohkem. Vanade autode puhul mängib veel rolli ka see, et mootoritel, käigukastidel, sildadel ja muudel sõlmedel mis kõik seda asja mõjutavad, on erinevad kulumisastmed ja kindlasti ka konkreetne tehniline seisukord. Ja siinkohal ma ei pea silmas mingisuguse laagri undamist vaid ka näiteks väikest praokest mingisuguses õhuvoolikus.

Olen viimasel ajal sirvinud ytra foorumi Eesti busside galeriid. Vaadates mõningate busside seisukorda üldisemalt, jääb küll mulje, et riik peaks tunduvalt tugevdama kontrolli ühistranspordi üle (või peaks vähemalt kohalik omavalitsus karmistama hangete reegleid). Üldisest tehnilisest seisukorrast pole siin isegi mõtet rääkida (politseiuudised tabatud romubussidest). Räägiks siinkohal lihtsalt busside üldisest välimusest ehk nn esteetilisest poolest )). Kasutatud busse viitsivad üle värvida ainult suuremad bussiettevõtted ja seda ka mitte igalpool. Saan aru, et see on kallis, aga seda võiks ikkagi teha, sest ühistransport on ju linna või asula üheks visiitkaardiks turistidele. Pole just ilus vaadata, kui linnaliinidel sõidab endise omaniku värvides buss, ees siramas suurelt silt "Eji trafik", külgedel paistmas liimijäljed eelmise omaniku logodest. Teiseks on mõne asula iga buss erinevalt eelmiselt omanikult, erinevas vanuseastmes, lagunenud sisustusega ning erinevat marki ja värvi. Ühistransport näeb välja, nagu kari kirjusid koeri (Tallinnas käivad konkreetselt pinda MRP eelmise omaniku värvides Berkhofid).
Minu arvates oleks viimane aeg, et riik ja kohalik omavalitsus karmistaksid vedajatele esitatavaid nõudeid. Kasutatud busside originaaltablood peaksid olema toimivad eestikeelse infoga (ei tahaks enam lugeda bussidel rootsikeelseid silte Eji trafik, mis võivad näiteks turiste segadusse ajada), sisustus peaks olema korras (ei sooviks rohkem näha määrdunud, lõhkise polstriga või katkise seljatoega logisevaid toole) ja bussid oleksid ühe omaniku ühtsetes värvides (va võibolla mõne suure kohaliku reklaamiga ülekleebitud buss).
Hetkel paistab, et osade kasutatud busside ettevalmistus piirdub kuidagi napilt napilt ARKi ülevaatuse läbimisega, mille jaoks neetidega tõmmatakse kinni suuremad roosteaugud, eelmise omaniku logod kleebitakse lihtsalt üle ja buss jääb kandma eelmise omaniku värve. Originaaltabloo kas teibitakse julmalt kinni (mida tehakse ka väga jubedalt) või sirab seal paremal juhul mingi muukeelne jama. Viskan paar linki ka näiteks. Esimesel on Berkofi originaaltabloo ikka täieliku porno kohaselt kinni kaetud (st teibiga on plastitükk ette kleebitud, eelmise vedaja värvidest pole mõtet rääkidagi) Teisel lingil on näide mõttetust originaaltabloo sildist.
http://galerii.ytra.eu/displayimage.php?album=13&pos=18
http://galerii.ytra.eu/displayimage.php?album=8&pos=0

(14.05.2012 21:48)Roamless Kirjutas:  Kasutatud busse viitsivad üle värvida ainult suuremad bussiettevõtted.

Sellist reeglit Eestis kohe kindlasti välja tuua ei saa.

ma olen üldjoontes Roamlessiga nõus,mõnda bussi vaadates haara või kahe käega peast kinni.midagi tuleks küll muuta et olukord kasvõi natuke paremaks läheks.

Pikk jutt, palju mõtteid. Veidi vastukaja. Palli lüüakse põhiliselt ikka ühes suunas - vedajate kapsaaeda. Nii ka esimeses postituses. Siinkirjutaja subjektiivse arvamuse kohaselt on kriitiku toon veidi ülepaisutatud ja üheplaaniline. Ei mäletagi, et oleks näinud tõesti inetuid (määrdunud, täiesti roostes) ning tehniliselt eluohtlikke ühissõidukeid. Tendents, mida järgivad teatud kodanikud busse otseselt lõhkudes ja nendes vandaalitsedes, on juba ühiskonna enda tsiviliseerituse küsimus. Kui mõnel juhul esinevad bussidel üksikud viited eelmisele vedajale, tuleks seda käsitleda juriidilise probleemina. Niisugust küsimust sõna-sõnalt reguleeriv seadusandlus (tingimused, sanktsioonid) meil paraku veel puudub. Isiklikult ei poolda KÕIKIDE busside värvimist samasuguseks - tekiks ülimalt igav tänavapilt. Ennekõike olgu buss tehniliselt korras, puhas ja varustatud ettevõtte tähistusega.

On kõrgema ja on madalama töökultuuriga ettevõtteid. Kala mädaneb alati peast. Ilmselt langeb osa süüst riigi halduspoliitikale ja omavalitsustele, kes kipuvad alarahastama ühistransporti kui ühe sotsiaalse hüve kandjat. Nagu vähempakkumised ning nende tingimused on näidanud, sunnitakse ettevõtjaid muretsema järjest uuemat veeremit ja seda järjest kahanevate summade eest. Kus on siin loogika?

No võin tuua näiteks MRP liinid, mille busside taga ja kõrval on õnnestunud Tallinnas oma autoga sõita, mis on kahjuks pälvinud ka minu tähelepanu negatiivses mõttes. Tõesti on nii, et mõnel bussil on roosteaukude katmiseks needitud plekist lapid ja siis on üle värvitud just see nn lapp, mitte kogu buss. Buss on ka jäetud eelmise kasutaja originaalvärvidesse, seega bussi kõrval sõites näeb buss lähedalt välja üpris lapiline. Mis puutub busside sisustusse siis on jah asju, mida ei saa eitada. Üks aspekt on loomastunud busside sisustuse lõhkumine, kuid teine pool on, et see rüüstatud buss saadetakse ilma üle kontrollimata uuesti liinile.
Teiseks näiteks tooksin, kuidas mu oma naine sõitis Taisto bussiga Tartusse (antud juhul pole tegu just rüüstatud bussiga). Buss oli räsitud ja suht vana (see selleks, on ka väga heas korras vanemaid busse), kuid naisele sattunud tooli seljatugi oli bussis katki, buss haises millegipärast jubedalt ning suletud katuseluugi vahelt puhus külm tuul ja tilkus vihma sisse. Sellised probleemid peaksid minema ikkagi bussi haldaja kontole. Selle postituse mõte ei ole muideks hakata kedagi maha tegema. Nagu ka esimeses postituses mainin, saan aru, et ühistransport on alarahastatud, aga minu arvamuse kohaselt peaksid vähemalt kohalikud omavalitsused busside välimusele natukene rohkem tähelepanu pöörama. Mina isiklikult arvan, et ühel vedajal võiksid ühes asulas bussid ikkagi ühte värvi olla (va suured välireklaamid või kampaaniad) Võibolla tõesti kasutasin esimeses postituses natukene liiga elavat ja ülepaisutatud värvigammat isiklikult silma riivavate probleemide kirjeldamisel, seega vabandan sellepärast.

(14.05.2012 22:34)Mister X Kirjutas:  Nagu vähempakkumised ning nende tingimused on näidanud, sunnitakse ettevõtjaid muretsema järjest uuemat veeremit ja seda järjest kahanevate summade eest. Kus on siin loogika?

Iseenesest poleks selles süsteemis häda midagi, kui teenuse tellija on varasemad kalkulatsioonid teinud, arvestaks lisaks hindadele ka ettevõtte tausta jne. Lisaks pideva järelvalve tagamine. Sellega välditaks alapakkumisi ning hilisemaid raha juurde küsimisi. Pigem on probleemiks see, et ühistransporti võetakse siin riigis nuhtlusena - peaasi, et kaelast ära saab. Näiteks sõiduplaanid, mis on nii Tallinnas kui ka mujal Eestis reeglina sätitud nii, et ümberistumine mingisse teise ühissõidukisse oleks võimalikult ebamugav, eriti olen seda tähele pannud Mäos, kus pole veel kordagi näinud olukorda, et Paidesse liikuv buss ootaks kaugliinibussi ära. Lisaks liigub piirkondlik ühistransport kohati väga ulmelistel kellaaegadel ja kohati minimaalse sagedusega (a la kord nädalas ja seda piirkonnas, kus teisi liine ei käi).

Seda, et nõutakse järjest uuemat veeremit ning summad järjest kahanevad, on mõneti vale väita. Summad on tänu inflatsioonile kõrgemad ning vanusepiirangute osas on enamasti jäädud mõistlikkuse piiresse. Vaid Põlva- ja Valgamaal on nõutakse uhiuusi busse, esimeses neist pole ATKO nende nõudmistega mitte kunagi hakkama saanud... Mitte keegi ei keela küsimast suuremat raha ning tuua korralikumaid busse. Lihtsalt tõenäosus, et lepingut saab, on kaduvväike.

Bussidest rääkides võin öelda vaid niipalju, et viimased 10-15 aastat on nende kvaliteet langenud üsna korralikult, ka suuremate tootjate toodang. Eriti linnaliinibuside oma. Kui vanad täisraamiga kõrgepõhjalised bussid on loodud kestma (näiteks Leedus sõidavad rahulikult veel norra päritolu bussid, millest vanim tuli tehasest välja 40 aastat tagasi), siis tänapäevased madalapõhjalised ei vea mitte kuidagi nii palju välja. Tallinnas kantakse maha 20 aastaid vanu busse, samas kui liiguvad poole nooremad Hessid, millel raam praguneb, kere pehme ja põrand liigub sõidu ajal. Ning neid ei puutu mitte keegi.

LGP Roamless
Püüan lühidalt.
Olen mõnigate punktidega nõus aga kuna riik soosib ise enda pooolt ja ise enda äri ajamiseks igasuguseid saasta ja võsa vedjaid siis ka kahjuks kvaliteet BUSSIIfirmad turul püsimiseks ei jätku vahendeid ja on sunnitud kvanditeedile rõhuma.
Vaatame mis edasi saab pealinna ühinemsisest, sets seda on korraldamas Ameteredeleilt alla astunud/mitte valitud pea võsastaja.

Kuna Google Street Wiew tänasest Eesti kohta saadaval. Keegi siis sealt miskit märkimisväärset ühistranspordi kohta ka on avastanud?