Kui esimese maailmasõja lõpetas Versailles rahuleping, millega määrati Saksamaale suured reparatsioonikohustused võitjariikidele, siis pärast Teist Maailmasõda ei sõlmitud sakslastega mingitki rahulepingut, kuid muidugi nõuti reparatsioone ning sakslastelt võeti Ida-Preisimaa ja saksa elanikud sundevakueeriti võitjatele antud territooriumidelt. Ülejäänud Saksamaa ja Berliin jagati okupatsioonitsoonideks nelja võitjariigi vahel. Kõik mis Saksamaal (eriti Nõukogude okupatsioonitsoonis) veel vähegi väärt oli, tassiti lihtsalt minema, ilma igasuguse lepinguta. Jalta konverentsil oli küll otsustatud, et Saksamaa riigimehed ja väejuhid tuleb tuua sõjakuritegudes süüdistatavaina kohtu ette, aga milline saab olema Saksamaa majanduskahjude korvamine ei otsustatud sealgi.
Edasi algas aga külm sõda ja SDV-s jätkus elu Moskva taktikepi all. See mida seal tehti või toodeti 50-ndatest aastatest alates, seda ei saa küll enam otseseks reparatsiooniks pidada. Või kui, siis oli kogu selle riigi elu saksa rahva ühe osa reparatsioon NSVL-le sõja eest ja seda kuni aastani 1989.
LOWA-trammegi hakati ju tootma alles 1954-55, s.o. 9-10 aastat peale sõda. Miks nad peaksid olema rohkem reparatsioonikaup, kui vaid 2 aastat hiljem ehitatud Gothad?