Ma võin ämbrisse panna, aga minu jaoks tundub loogiline see, et kuna see teine liini number tuleb sinna paremale seetõttu, et tabloo on pikem kui süsteemi arvates tabloo on, ning sestap hakkab süsteem tabloole teistkorda seda juttu kruvima nt : "3 Mustamäe" tuleb "3 Mustamäe 3 (Mustamäe) " Teist Mustamäed enam ei kuvata. Ning nüüd on üritatud saada teisest liini numbrist lahti, lisades esimese kolme ja esimese Mustamäe vahele tühikuid.

ma lisaksin tühikud hoopis Mustamäe järele.

Tabloosid on ühe masina küljes palju ja erineva pikkusega. Tehke tiir ümber trolli ja kaege perra.

(11.10.2009 18:56)Oxygen Kirjutas:  Tabloosid on ühe masina küljes palju ja erineva pikkusega. Tehke tiir ümber trolli ja kaege perra.

Varem ju polnud sellist jama, miks just nüüd?

Uued trollid, uued jamad. Sellepärast ongi.

Senikaua kuni tabloo näitab numbrit on kõik OK.

Vanematel bussidel (võib.olla ka uuematel, pole märganud väga) on käigukangi küles mingi nupp, mida juht aeg-ajalt üles-alla liigutab, milleks see on ?

Aeglustaja/kiirendaja(umbes midagi sellist nagu maastikuautodel). Vaata käigukangi nupule kus kirjas käigud,iga käigu juures on märgitud 2 rida numbreid,üks mustal tausal ja teine valgel.
Kui vaja,las teadjamad täpsustavad.

Suurtel autodel on poolkäigud. Esimene, 1,5 teine jne.

Kui ma bussiga sõitsin, siis kui ta seda nuppu vajutas siis ta VIST lasi gaasi ka lahti, se oli umbes nagu midagi käiguvahetuse sarnast, aga ma ei tea kah..

Vahetas jah käiku. Kusjuures pealt vaadates on isegi minul raske aru saada,kuidas ja millist käiku hetkel sisse panna. Harjumaa Liinidel 610ASE kunagi huvi pärast jälgisin. Oli küll üks paras" teaduse akadeemia".
"Poolkäigud" ja "täiskäigud" ongi aeglustaja ja kiirendaja.

Tehnika on ikka erinev. Maasturitel on ülekandearvude suurendamiseks eraldi vahekast. Veoauto käigud on tavaliselt koos ühes kastis. On erandeid muidugi. Asja eesmärk on ka veidi erinev.

On küsimus et palju on trollide tippkiirus ?

60 km/h.

Ning üks küsimus veel et kui palju on linnaliinibussi tippkiirus ?Arvan et näiteks Dupledel ja Omnilinkidel on erinev tippkiirus .

---

(18.10.2009 18:33)Liisu Kirjutas:  60 km/h.

Kuid Škoda on ju vanem kui Solaris ning ma arvan et Škoda tippkiirus on väiksem kui Solarisel (?) (Pole just asjatundja...)

(18.10.2009 18:38)MrJL Kirjutas:  Ning üks küsimus veel et kui palju on linnaliinibussi tippkiirus ?Arvan et näiteks Dupledel ja Omnilinkidel on erinev tippkiirus .

---

(18.10.2009 18:33)Liisu Kirjutas:  60 km/h.

Kuid Škoda on ju vanem kui Solaris ning ma arvan et Škoda tippkiirus on väiksem kui Solarisel (?) (Pole just asjatundja...)

Ma arvan et mõlemal on 60 kuna rohkem lihtsalt ei saa.Mõtle mida need sarved katusel peavad tegema kui kiirus läheks näiteks 75 km/h..

(18.10.2009 18:44)Liisu Kirjutas:  

(18.10.2009 18:38)MrJL Kirjutas:  Ning üks küsimus veel et kui palju on linnaliinibussi tippkiirus ?Arvan et näiteks Dupledel ja Omnilinkidel on erinev tippkiirus .

---

(18.10.2009 18:33)Liisu Kirjutas:  60 km/h.

Kuid Škoda on ju vanem kui Solaris ning ma arvan et Škoda tippkiirus on väiksem kui Solarisel (?) (Pole just asjatundja...)

Ma arvan et mõlemal on 60 kuna rohkem lihtsalt ei saa.Mõtle mida need sarved katusel peavad tegema kui kiirus läheks näiteks 75 km/h..

Ok ,tänud .(nagu mainisin ,pole asjatundja .)Kuigi sooviks ka linnaliinibusside küsimusele vastust .(Mitte sinult)

15tr nr 407 on sõitnud 75-ga, kui Liis Tappo Tallinna missiks sai.

Linnaliinibussid- ja trollid ei tohi seisjate olemasolul üle 60km/h sõita. Seetõttu ka 60 piirangu märk trollidel ja bussidel taga. Kui palju buss tegelikult "välja võtab", oleneb konkreetsest trollist/bussist ja ülekandest. Vahepeal teeb mõni Tallinna linnaliinibuss tellimusvedu ning seal on kiiruseks kohati 90 küll.

Skodale on 60 on lubatud suurim,kindlasti sõidab ka rohkem. Nende spidomeetreid ka ei tasu alati uskuda. On kogemus aastavahetuse 2002/2003 paiku kus üks 14TR andis Paldiski mnt-l pikalt 80-ga minna (Ikaruse originaal spido 120 skaalaga),oli juba kohe näha,et rohkem näitab.