(19.05.2012 16:13)Volli Kirjutas:  

(19.05.2012 16:05)lauri3885 Kirjutas:  andeks,ega mul ole selle vastu et uusi busse tuli,lihtsalt trollide asi nii keeruliseks aetud et jube kohe,kuskil ikka täiega puusse pandud.

Lauri, no mõtle ise, kas kesikute propagandamasinal on efektiivsem pasundada 50 ühiku (bussi) või 20 ühiku (trolli) ühissõiduki ostust? 50 on loomulikult mõjuvam number ju kui 20!
Pealegi elab suurem osa praeguse LV valijaid ju Lasnamäel, aga mis muljet avaldab neile mingite trollidega jahmerdamine?
Bussid aga lähevad sealsetele asukatele peale küll.....

no see kesikute propaganda suretab ühel päeval küll selle tallinna ühistranspordi ära.peaks lasnakad mustakale üle kolima,küll siis ka trolle tuleb

Ja teistpoolne propaganda teeb kõik ,et Tallinnas wõim enda kätte saada.Ja mitte miskit ei muutu.Hädad jääwad samadeks,sest raha pole.1941 peale 28 augustit Tallinnas oli rahhwa seas sääne kõnekäend.;Ja rahwas hõiskas rõmiwäel,meid rööwel päästis rööwli käest!

(19.05.2012 15:58)PETSS Kirjutas:  Mul küll heameel,et uued bussid tulewad.Wenes juba niigi paljud kohad oma bussidega Tallinnale silmad ette annawad.

Uutest või eriti kasutatud uutest heameel isegi siis, kui enam kunagi ei peaks saama vanade heade busside (kasvõi näiteks Su enda kiidetud 2280 või 2298) rooli?
Ja huvitav küll, kus Venemaal need paljud kohad on, kus bussipark Tallinnale silmad ette annab?
Ise olen viimastel aastatel käinud Peterburis, Pihkvas, Veliki-Novgorodis ja vähemalt neis linnades midagi kadestamisväärset küll ei märganud.
No ja kui Weneks pidada ka näiteks Valgevenet, siis jah....Minski bussipark võib küll busside sünniaastatega Tallinnale ära teha (kui ainult kitsalt seda ühte näitajat vaadata), aga mitte muuga.

Ei usu, et trollide ja busside vahel valik sedavõrd poliitiline on. Kui oleks, siis oleks ammu juba leitud ettekääne näiteks kõik Dupled Mustamäele koondada ning 50. ja 58. liinil sõidaksid 2355...2387. Aga seda ei ole ju, mitte kuskilt ei paista välja, et Lasnamäe parki Mustamäega võrreldes eelistataks. Ju ikka on lihtsalt nii, et sama raha eest saab rohkem uusi busse ja need uued bussid ei ole millegi poolest halvemad kui uued trollid. Ja busside valik on avaram, kasutatud busside oma eriti. Ja midagi pole teha, bussid kipuvad ka töökindlamad olema. Kas 2278 või muu temataoline Volvo on pikemalt seisnud? Aga troll 432?

(19.05.2012 16:36)Volli Kirjutas:  

(19.05.2012 15:58)PETSS Kirjutas:  Mul küll heameel,et uued bussid tulewad.Wenes juba niigi paljud kohad oma bussidega Tallinnale silmad ette annawad.

Uutest või eriti kasutatud uutest heameel isegi siis, kui enam kunagi ei peaks saama vanade heade busside (kasvõi näiteks Su enda kiidetud 2280 või 2298) rooli?

Tule ja ole siis nende 2280wõi 2298 roolis.Wahe uute Omnidega wäga suur,

(19.05.2012 22:39)6631 Kirjutas:  Ju ikka on lihtsalt nii, et sama raha eest saab rohkem uusi busse ja need uued bussid ei ole millegi poolest halvemad kui uued trollid. Ja busside valik on avaram, kasutatud busside oma eriti. Ja midagi pole teha, bussid kipuvad ka töökindlamad olema. Kas 2278 või muu temataoline Volvo on pikemalt seisnud? Aga troll 432?

Sama raha eest saab rohkem busse ning valik on kirjum. Nõus. Aga edasi? Diiselmootori kasutegur on elektrimootorist 3 korda väiksem, mis tähendab, et ühe bussi töö teeb ära 3 trolli. Siis võiks veel lisada fakti, et elektri energiaväärtus on suurem, kui diiselkütuse energiaväärtus. Sealhulgas on elektrienergia hind madalam, kui ekvivalentse kogusega diiselkütus. Ahjaa. Trollid nõuavad liine, alajaamu jms taristuga seonduvat. Nende puhul suurt vahet pole, kas sul on 5 liini 50 trolliga või 8 liini 100 trolliga (eriti veel juhul kui liinivõrk on sama). Seega, mida suurem on elektritranspordi osakaal, seda odavam on see busside suhtes. Paraku on siin riigis komme vahtida ainult ostuhindasid saamata sellest aru, et pikemas perspektiivis kujuneb kallim lahendus odavamaks.

Minu arust on väga rumal võrrelda täismadalat kandevkerega sõidukit kõrge põranda ja täisraamiga sõidukiga. Meie teed on nii s*tad, et need tapavad kõiki masinaid, mis on mõeldud ideaalses korras olevatele teedele. Ma usun, et kui 2003. aastal oleks nende Volvo 8500-te asemel ostetud sama marki täismadalad bussid, seisaks need samuti uue tagasilla ootel, seda enam, et veermik on samadest komponentidest nii Volvo kui ka Solarise täismadalatel mudelitel.

Kui trolliliiklus oleks pikemas perspektiivis odavam, miks siis mujal Euroopas seda märgatud ei ole? Ma ei tea ühtki paika Tallinnast ja Riiast lääne pool, kus trollide teenindada on sellised sõitjatehulgad nagu meil kesklinna ja Mustamäe ning kesklinna ja Õismäe vahel.

No ja mis kasu on siis ideaalsetele tänavatele mõeldud sõidukitest, kui meie tänavad sellised on? Siis on ju just need Volvod parajad. Ok, võtame siis võrdluseks Omnid (1001 ja taolised). Ei tule meelde, et neist mõni pikemat aega seisnud oleks.

Teoorias on tore igasuguseid asju võrrelda jne. Diisli kasutegur versus elektri kasutegur jne. Kõik need arvud mis siinkohal on välja toodud on teoreetilised. Ühe bussi töö teeb ära kolm trolli. Ilmselt peaks vastupidi olema, aga vahet pole. Kus see esile tuleb? Et kui troll jaksab rohkem tõmmata, siis kas ta mahutab kuidagi rohkem inimesi ka kui buss? Või kuna väänet on rohkem, siis saab panna trollid kiiremini sõitma? Kiiremini kui 50km/h tähendab? Mägedes on selline asi oluline. Tallinn on siledal maal ja vahe olematu. Pole vahet kas 5 liini 50 trolliga või 8 liini 100 trolliga. Mitte, et suurema arvu trollide samal liinilõigul käigus hoidmiseks oleks vaja oluliselt võimsamat alajaam, aga noh see pole ilmselt oluline. Samamoodi on jutt erinevate sõidukite sillakomponentide jutt samast rubriigist sellega kus VW mehed väidavad end sõitvat "peaaegu, et Audiga". Aga kuidas on lood erinevate kinnitustega, üleüldise veermiku geomeetriaga või kasvõi selle sama silla korpusega? Kas see on ka täpselt sama nii Solarisel kui Volvol? Reduktor võib ju sama olla, aga see on ainult mehaaniline sõlm. Ja see liinide kui taristu värk on üldse asi millest ei kiputa aru saama. Neid saab ikka vedada ju ainult harudena mingisugustes suundades. Ei saa teha igale ristmikule mingisugust hirmsat ämblikuvõrku, sest igas suunas sõidab troll. Lisaks sellele, et see traadipundar ei ole visuaalselt atraktiivne vähendab see jama, ükskõik kui kaasaegne, trollide liikumiskiirust. Ja kui jutt on üldse pikemas perspektiivis asjade vaatamisest, siis igaüks kes tehnikat jagab ja jälgib üleüldisi arenguid autonduses, need teavad juba, et trollibuss oma praegusel kujul on tänaseks täielik jama. Kummiratastega elektritranspordi tulevik on siiski hübriid ja vesinik. Esimene neist on lahendus kus elektrimootoril liikuv sõiduk toodab oma elektrit ise generaatori abil. Mitte selline mängujunn nagu see Solarise raklaam mis siin 2006 käis ega ei mõtle ka Toyota Priuse stiili. Ja teine toodab ise elektrit kütuseelemendi abil. Selles suhtes on igati loomulik käik, et Tallinnas TTTK ja TAK ühinevad. Sisuliselt ei ole tuleviku mastaabis erilist väljavaadet ei kaigaste ja traadiga trollibussil ega ka diiselmootoriga sõitval bussil.

(21.05.2012 00:58)Oxygen Kirjutas:  Pole vahet kas 5 liini 50 trolliga või 8 liini 100 trolliga. Mitte, et suurema arvu trollide samal liinilõigul käigus hoidmiseks oleks vaja oluliselt võimsamat alajaam, aga noh see pole ilmselt oluline.

On ikka vahet küll! Trolliliini näiteks Kakumäele poleks tõesti mõtet rajada, kus ühissõiduk vaid kord-kaks tunnis käib, aga magalate ja kesklinna vahel tasub troll küll ära, liiati olukorras, kus liinid juba olemas. Ja seda enam tasub ära, mida tihedamini selline sõiduk siis käib.
Sest kui liinivõrk ja muu taristu trolli tarvis juba rajatud, tuleb seda ka võimalikult palju kasutada, seda odavam ju ka liinide edasine hooldus. Ja et Tallinnas võimasamat alajaama vaja - seegi jama. Kui praegused alajaamad suutsid elektriga varustada trolle ka tema hiilgeaegadel, kus sõidukeid oli umbes 2x rohkem liinil, siis suudaks praegugi, kui sa tänast sõidukite arvu just 3-4 kordistada ei plaani.

(21.05.2012 09:21)Volli Kirjutas:  

(21.05.2012 00:58)Oxygen Kirjutas:  Pole vahet kas 5 liini 50 trolliga või 8 liini 100 trolliga. Mitte, et suurema arvu trollide samal liinilõigul käigus hoidmiseks oleks vaja oluliselt võimsamat alajaam, aga noh see pole ilmselt oluline.

On ikka vahet küll! Trolliliini näiteks Kakumäele poleks tõesti mõtet rajada, kus ühissõiduk vaid kord-kaks tunnis käib, aga magalate ja kesklinna vahel tasub troll küll ära, liiati olukorras, kus liinid juba olemas. Ja seda enam tasub ära, mida tihedamini selline sõiduk siis käib.
Sest kui liinivõrk ja muu taristu trolli tarvis juba rajatud, tuleb seda ka võimalikult palju kasutada, seda odavam ju ka liinide edasine hooldus. Ja et Tallinnas võimasamat alajaama vaja - seegi jama. Kui praegused alajaamad suutsid elektriga varustada trolle ka tema hiilgeaegadel, kus sõidukeid oli umbes 2x rohkem liinil, siis suudaks praegugi, kui sa tänast sõidukite arvu just 3-4 kordistada ei plaani.

Sa vist ei saanud päris hästi aru mida ma öelda tahtsin. Jutt ei käi Tallinnast vaid trollist kui nähtusest üldiselt. See, et Tallinna alajaamad on oma ülesannete kõrgusel on igati positiivne nähe ja loomulikult tuleb olemasolevat taristut kasutada maksimaalsel võimsusel. See on ainus viis kuidas tagada ka see, et selle ülalpidamine end ära tasub. Mis omakorda teeb aga minu meelest täiesti mõttetuks igasuguste segaliinidega toimetamise. Selles suhtes oleks pigem majanduslikum korjata Sõle tänavalt traat kokku ja panna 9. liin bussiks. Seal sõidab ainult üks liin samas kui ülejäänud trassidel sõidab neid rohkem. Järelejäänud vahendid saaks suunata siis sellesse võrku mis alles jäänud ja ilmselt siis esialgu loota helgemale tulevikule. Trolli ainus positiivne külg on just see, et tegemist on ideaalse kesklinna ummikusõidukiga. Seistes ei tarbi midagi, ei tekita müra ega muud reostust jne. Selles suhtes kui kunagi peaks mingisugune ime juhtuma ja troll laieneb, siis peaks seda minu loogika järgi tegema just kesklinnas ja suurematel ummikumagistraalidel.

Mul kui uuel oleks veel paar küsimust:
1. Kõikjal räägitakse, et tõstame piletihindu ja bussijuhtide töötasusi, aga kui palju reaalsuses teenivad rahvusvaheliste vedude juhid(bruto)?
2. Kas tõesti on ühe-kahe bussiga bussifirmadel 2-4 juhti palgal või on mingi teine diil?
3. Kas kuskilt võib leida EL liikmesriikide nõudeid bussidele?

Küsimusi küsin kuna on koostamisel üks äriplaan ja kuna tegemist üsna spetsiifilise alaga, siis jääb omast tarkusest väheks.

(21.05.2012 22:08)reisisell Kirjutas:  Mul kui uuel oleks veel paar küsimust:
1. Kõikjal räägitakse, et tõstame piletihindu ja bussijuhtide töötasusi, aga kui palju reaalsuses teenivad rahvusvaheliste vedude juhid(bruto)?
2. Kas tõesti on ühe-kahe bussiga bussifirmadel 2-4 juhti palgal või on mingi teine diil?
3. Kas kuskilt võib leida EL liikmesriikide nõudeid bussidele?

Küsimusi küsin kuna on koostamisel üks äriplaan ja kuna tegemist üsna spetsiifilise alaga, siis jääb omast tarkusest väheks.

Sellist alaliiki magu Rahvuvahelised on ainult juhuveo fitrmad ja Mootor. Teised teevad üksikuid otsi ................
Piletihind ei kajastu juhuveo palgas. Bussijuhile lisanudb liiniveo tasule juhuveo otsa tasu. Ja siiani soovivad päevarahasi palgaga segamini ajada.......
Autoettevõtete liidus saab infi mida nõutaklse teistes riikides

(21.05.2012 22:08)reisisell Kirjutas:  Mul kui uuel oleks veel paar küsimust:
1. Kõikjal räägitakse, et tõstame piletihindu ja bussijuhtide töötasusi, aga kui palju reaalsuses teenivad rahvusvaheliste vedude juhid(bruto)?
2. Kas tõesti on ühe-kahe bussiga bussifirmadel 2-4 juhti palgal või on mingi teine diil?
3. Kas kuskilt võib leida EL liikmesriikide nõudeid bussidele?

Küsimusi küsin kuna on koostamisel üks äriplaan ja kuna tegemist üsna spetsiifilise alaga, siis jääb omast tarkusest väheks.

http://foorum.ytra.eu/attachment.php?aid=570 Vastus esimesele küsimusele

Sooviks teada, millise firma buss täna ka maha põles?

Artikkel: http://www.tartupostimees.ee/849364/tart...reisibuss/

(22.05.2012 16:23)cargirl Kirjutas:  Sooviks teada, millise firma buss täna ka maha põles?

Artikkel: http://www.tartupostimees.ee/849364/tart...reisibuss/

Aoveres paikneb alaliselt Noobel Reiside Scania Noge Touring, kas maha põles sama buss, seda ei oska öelda.

(22.05.2012 14:21)tak3574 Kirjutas:  

(21.05.2012 22:08)reisisell Kirjutas:  Mul kui uuel oleks veel paar küsimust:
1. Kõikjal räägitakse, et tõstame piletihindu ja bussijuhtide töötasusi, aga kui palju reaalsuses teenivad rahvusvaheliste vedude juhid(bruto)?
2. Kas tõesti on ühe-kahe bussiga bussifirmadel 2-4 juhti palgal või on mingi teine diil?
3. Kas kuskilt võib leida EL liikmesriikide nõudeid bussidele?

Küsimusi küsin kuna on koostamisel üks äriplaan ja kuna tegemist üsna spetsiifilise alaga, siis jääb omast tarkusest väheks.

http://foorum.ytra.eu/attachment.php?aid=570 Vastus esimesele küsimusele

See aegunud andmetega...

Kas see Tallinnas sõitnud wiimane Ikarus 66(punanst wärvi,(minu jaoks weel LUXi ja 556 ja 180 tõelised Ikarused) oli algupäraselt kohe Tallinnas wõi wahetusena Leningradist toodud?Mahakandmine 1971-72.

See üleni punane nr.50 oli Leningradist. Oli veel teine Ik-66, mida ma 1971. aastast mäletan, number 28. See oli ülevaltpoolt kollane, altpoolt hallikasroheline. 60ndate lõpupoole oli neid igasugu supervärvikombinatsioonides punase, halli, kollase ja sinisega.

Ja ja.Olid jah säansed,need olidki wist wiimased 66 ,mis sõitsid.Ma numbreid ei oska õelda aga kui Pirita Kosel elades ,tollases Lastekodu peatuses siis sini walged ned 19 liini 66 oliwad?

Mul selline küsimus,mõni teadjam ehk oskab vastata.Et olemas riiklikest numbrimärkidest tähekombinatsioonid BA../BB../BC../BD../BF../BG.. et miks BE.. kombinatsiooni ei ole?
Samuti lõpevad M ja T algavad tähekombinatsioonid poole pealt ära,näiteks on MN.. Aga MM.. MO.. MP.. enam ei ole,v.a. eri tellimused.