Kahesajalised liininumbrid Harjumaal on kommertsliinid. Sajased riigi tellitavad liinid.

Kommertsliini saab hakata Harjumaal teenindama iga bussiettevõte, kel vastavad load olemas. Maakonnasisese liini avamiseks tuleb esitada taotlus sõiduplaani kavandiga. Kui sõiduplaan on sobiv (ei häiri näiteks teisi liine) ja muud nüansid OK (Harju ÜTK on selle koha pealt hakanud osade ettevõtjatega nina krimpsutama), siis väljastatakse liiniluba.

Kui Harju Maavalitsuse ametnikud seda liini kontrollivad, siis rikkumise avastades on võimalik liiniluba tühistada. Kas pole seda kontrollitud, kas pole rikkumisi avastatud (või on neid vähe) või pole lihtsalt tahetud liiniluba tühistada. Sest kui liiniluba tühistada, siis on variant, kas mõni teine bussiettevõte hakkab kommertsalustel seda liini teenindama või hakkab inimeste transpordivajaduste rahuldamine toimuma riigi (antud juhul Harju Maavalitsus või Harju ÜTK) tellitavate liinidega, kus busside suurus oleks neil võimalik ise määrata. Riigi tellitavatel liinidel kipub aga liinikilomeetrihind kõrge olema, mistõttu võib olla vajalik liini doteerimine (piletitulu, mis laekub Harju ÜTKile, ei ületa liini käigushoidmiseks makstavat tasu bussiettevõtele). Siit järeldused...

Kuigi liin 219 vist on ühest otsast ka Raplamaal. Sel juhul peaks käima asi nii, et sõiduplaani kooskõlastavad Rapla MV ja Harju MV (Harju ÜTK) ning liiniloa väljastab Maanteeamet. Aga asjaajamine on küll seni selline olnud, et pole selle liiniga Raplamaal ega Maanteeametil mingit pistmist olnud. Võimalik, et on lihtsalt sellest faktist, et see on maakonnapiiri ületav liin, mööda vaadatud.

MRP Liinidega Tallinnas on üldse kahtlane. Ei saagi päris täpselt aru, kuidas saab eraettevõte nii pikalt ilma konkursita liine teenindada. Võimalik, et liinimaht väike või tehakse iga kahe aasta tagant linna ja MRP vahel kokkuleppeline läbirääkimistega liinileping. Keskide värk.