Tere trollionu,
Liikluseeskirja §2 punkt 47 ja Liiklusseaduse §7 lg 3 ütlevad, et
Sõitja all mõistetakse isikut, kes kasutab liiklemiseks sõidukit, kuid ei juhi seda.
See on üheselt mõistetav.
Terminit reisija ükski õigusakt ei sätesta, küll aga käsitletakse seda mitmes seaduses ja määruses kontekstis õhusõidukitega, ehk siis ilmselt tuleb tegusõnast "reisima". Ka Õigekeelsussõnaraamat 2006 ütleb selleks olevat kellegi, kes reisib, kuid ei soovita kasutada tähenduses sõidukis sõitja (eraldi näide selle kohta, et trammis ja taksos olevad reisijad on sõitjad).
Olgugi et tegemist pole juriidilise definitsiooniga (sõnal reisija see puudub) ning ÕS selle kasutamist sellises kontekstis ei soovita, on mulle vähemalt jäänud mulje, et asjaosalised sõna reisija all peavad silmas sõitjat, kes on oma sõidu eest maksnud või selle hüvitanud (või klassifitseerunud tasuta sõidusoodustuse saamiseks).
Näiteks bussijuht ei ole ühissõidukis kumbki vaid on juht vastavalt Liiklusseaduse §7 lg 4-le. Tallinna linnavalitsuse poolt pakutud sotsiaalsel ametikohal tööd alustavad reisisaatjad on sõitjad ning Ühistranspordiseaduse mõistes teenust kasutavad inimesed on reisijad. Ehk selgitab siis see mis neil kahel terminil vahet on.
Samas tavainimese jaoks pole neil terminitel mingit vahet, nagu sõidurada ja sõidurida, mis Liikluseeskirja mõistes on üksteisest veidi erineva tähendusega kuid tavainimesele üks ja see sama.
Trammiparki külastaks hea meelega