Tere külaline! Logi sisse or Registreeru

Postita vastus 
 
Teema reiting:
  • 0Hääli - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Liinimajandusest
Autor Sõnum
markot Ära
Vanem liige

Postitusi: 576
Liitunud: Mar.2009
Postitus: #161
RE: Liinimajandusest
1950ndate lõpust 1962.aastani oli mõne liini puhul sõiduplaanis märgitud, et teenindab kiirautobuss ZIL-127 või Ikarus.
Mis bussid siis teisi liine sõitsid, või oli asi selles, et teised olid tavaliinid? 1963.aastast selliseid märkuseid enam ei ole. Kas siis hakkasid kõigil liinidel samasugused bussid sõitma või oli asi selles, et 1.detsembrist 1962 kehtestati kiirbussiliinidel tavaliinidega samad tariifid?

Tallinna AP ZIS-127 liinid 1959:
40 Riia 3x
41 Pärnu
56 Virtsu (ZISi liinil 2 vahepeatust, sõiduaeg 2.50, tavaliinil 33 peatust, sõiduaeg 4.30)
70 Tõrva (suvest Valga)
75 Võru
170 Leningrad 5x (peatus ainult Narvas, sõiduaeg 1962 5.30, sh Tallinn - Narva 2.50)

1962 lisandusid
60 Remniku (ZIS-127 või Ikarus)
67 Mõisaküla (ZIS-127)
69 Valga (ZIS-127)
77 Haapsalu - Rohuküla (ZIS-127)
180 Tartu (Ikarus)
04.06.2013 18:17
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
markot Ära
Vanem liige

Postitusi: 576
Liitunud: Mar.2009
Postitus: #162
RE: Liinimajandusest
Tartu - Tallinn sõiduplaan 14.02.2001.


Lisatud manus(ed) Pisipilt (pisipildid)
   
(selle postituse viimane muutmine: 07.07.2013 11:53 markot.)
07.07.2013 11:53
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
matefus Ära
Liige

Postitusi: 37
Liitunud: Mar.2010
Postitus: #163
RE: Liinimajandusest
[quote='markot' pid='46702' dateline='1370362637']
1950ndate lõpust 1962.aastani oli mõne liini puhul sõiduplaanis märgitud, et teenindab kiirautobuss ZIL-127 või Ikarus.
Mis bussid siis teisi liine sõitsid, või oli asi selles, et teised olid tavaliinid? 1963.aastast selliseid märkuseid enam ei ole. Kas siis hakkasid kõigil liinidel samasugused bussid sõitma või oli asi selles, et 1.detsembrist 1962 kehtestati kiirbussiliinidel tavaliinidega samad tariifid?

1963 aastal kehtestati tõepoolest kiirliinidel sama tariif, mis aeglastel liinidel. Põhjuseks oli see, et kasutuselevõetud Ikarus Lux bussidel likvideeriti tagaosas olev baarinurk ja selle asemele paigutati lisaistmed.Sellised lisaismed võimaldasid sõiduhinda alandada. Osa liine jäi aga veel nn. pehmeistmelise liini tasemele ja nendel sõitis edasi endiselt ZIS/ZIL 127, mis asendati hiljem LAZ - Turistidega.
Tallinna liinid 69, 70, 75, 86 jne. Ikarus Lux bussi ei loetud nn. kõrgema kategooria sõidukiks ja nende tariif oli madalam. Seitsmekümnendate keskel uue põlvkonna Ikaruste saabumisel asendati, ZiL id ja Turistid Ikarus 250 -ga. 70 - te teisel poolel, aastaarvu ei mäleta, aga siin foorumis oli kusagil kirjas, tõsteti uuesti kiirliinidel piletihind nn. pehmeistmelise bussi tasemele ja nüüd tohtis liinil olla ka vähesed allesjäänud Ikarus - Lux - id. Nendel kiirliinidel, mida teenindasid tavalised autobussid kiirbussi lisatasu ei rakendatud. Kõrgemat hinda ei tohtinud küsida ka siis, kui ajutiselt Ikarus/Turist asendati LAZ -ga ja nõudel sai pileti hinnavahe tagasi. Endal oli au paaril korral LAZ i eest hinnavahe tagasi saada.
08.07.2013 22:12
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
markot Ära
Vanem liige

Postitusi: 576
Liitunud: Mar.2009
Postitus: #164
RE: Liinimajandusest
Mina mäletan alates 1980ndate esimesest poolest, siis oli samal liinil aeglasel liinil odavam ja kiirliinil kallim pilet olenemata bussist. Vähemalt Tartu bussijaamas nähtu põhjal oli Tartu ATP kõige agaram tavaliste LAZide kasutaja Ikaruse liinidel, samuti kui valjuhääldist hõigati, et buss ei välju, oli jälle tegemist Tartu ATP liiniga. Hinnad tõusid üle pika aja alles 1991 aprillis ja peale seda juba pidevalt. Peagi hakati otsest kilomeetripõhist hinda kasutama, nii et aeglase liiniga ringiga sõites oli pilet kallim. Kuni 1985.aastani (k.a.) on kiirliini piletitel ka märge "pehme", aeglastel pole, vaatamata sellele, et mõnel tavaliinil oli alati Ikarus.
Mõned piletihinnad Tartust 1984-1991 märts:
Tallinn 3,70, aeglane 2,80
Riia 5,15
Pihkva 3,95
Pärnu 3,50
Rakvere 2,05 aeglane Jõgeva kaudu, 2,90 kiir Mustvee kaudu (Rakvere pargil sõitsid Turist-LAZid, Tartu pargil Mustvee kaudu kaheukseline linnalähi-Ikarus, Jõgeva kaudu kaugliini Ikarused).
Leningrad 6,40 ja 6,60
Kaunas 8,00, tagasi millegipärast 8,25
Mõned piletihinna muutused Tartu - Tallinn liinil alates märtsist 1991:
märts 3,70
aprill 6,50
juuni 6,60
august 13,00
aprill 1992 75,00
09.07.2013 10:42
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Incz Ära
niisama liige

Postitusi: 186
Liitunud: Nov.2008
Postitus: #165
RE: Liinimajandusest
Kas see Ikarus Lux'i baarinurk sihtotstarbelist kasutust ka leidis?
09.07.2013 11:27
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Regardman Ära
Kes see friik on?

Postitusi: 1,389
Liitunud: Nov.2008
Postitus: #166
RE: Liinimajandusest
(09.07.2013 11:27)Incz Kirjutas:  Kas see Ikarus Lux'i baarinurk sihtotstarbelist kasutust ka leidis?

Eestis mitte kunagi.
09.07.2013 15:12
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Mister X Ära
Mobilis in mobili

Postitusi: 445
Liitunud: Dec.2008
Postitus: #167
RE: Liinimajandusest
Kui austatud kaasfoorumlased ei pahanda, siis jõudes vahepealsete huvide keskelt tagasi ühistranspordi juurde, mõtlesin veidi pikemalt vahendada kunagi eksisteerinud bussiettevõtte Eesti Buss ajalugu. Oli ju tegemist suurema firmaga, mis on mitmeski plaanis mõjutanud meie ühistranspordimaastiku (lähi)ajalugu – seda mõneti ka negatiivses mõttes. Kuna hetkel puudub mul ligipääs „siseringi dokumentidele“, olen kasutanud peamiselt ajakirjanduses ilmunud materjale.

Millal asutati Eesti Buss? Vaatame ajas kaugemale. 90ndate aastate alguses valitses siin majanduslikult keeruline aeg. 1.01.1990 eraldus TAK-ist (peamiselt Ülemiste kolonni baasil) vastloodud RAS Mootor, mis teenindas linnalähi- ja kaugliine. Aastal 1992 lahknes riiklikust suurfirmast uus moodustis Harjumaa Liinid, hakates teenindama Harju maakonnaliine. RAS Mootori juhid, kaks kanget meest Hugo Osula ja Toivo Leht, ei saanud võimalust erastada järelejäänud kompleksi. Nii loodi 1994. a. konkureerivalt Eesti-siseseid liine haldav AS SEBE ning rahvusvaheliste liinide jaoks Mootorreisi AS. Mõlemad firmad said hoo sisse, ent Mootori tegevus jäi majanduslikult kiduma. Asjasse tõi pöörde taasiseseisvuse algperioodil üsna palju „paksu verd“ tekitanud Eesti Erastamisagentuur, kus sooviti kogu riigiaktsiaselts anda erastamiseks välismaistele investoritele. Nõnda hakati laias maailmas müütama Mootori reaalset vara (100% Mootori aktsiaid, mille katteks olid Suur-Sõjamäe 2 paiknevad rajatised ligi 3 hektari suurusel maatükil, umbes 120 bussi ja hektarilisel krundil asuv maaliinide bussijaam). Eesti Bussi faktiliseks sünniks võib pidada detsembrit 1995, mil erastamisagentuur ja välisinvestorile Danish Bus Company kuuluv AS Nomaal (eesotsas taanlane Flemming Andersen) kandsid äriregistrisse firma Eesti Buss. Müüdud vara hinnati 5,76 miljoni krooni vääriliseks. Erastamisprotsessi ütles oma sõna riik Teede- ja sideministeeriumi näol, kes sai 39 protsenti aktsiakapitalist.

AS Nomaal ise pidi saama 51% Eesti Bussist. „Sõltumatu eksperdi“ kaasabil hinnati tema sissemakse väärtuseks 6 miljoni asemel 9 miljonit Eesti krooni – nii kasvas Nomaali osalus koguni 61 protsendini. Mis puutub lisandunud kolme miljonisse, siis nõnda palju pidid maksma 20 „uut“ 7 kuni 12 aastat vanust Taanis toodetud bussi. Tõsi, alates aastast 1997 hakkasid Eesti Bussi liinidele jõudma Leyland DABid, mis olid kaugliinide teenindamiseks pehmelt väljendudes ebasobivad. Seisuga veebruar 1997 sõitis meie teedel 16 Eesti Bussi „taanlast“, ent lubatust vanemad olid need kindlasti. Lähimal ajal olnud kavas tuua veel umbes 30 bussi – palju toodi neid tegelikult? Ustavalt reisijaid vedanud väsinud Ikaruste väljavahetamine jäigi toppama. Kokku moodustasid nad Eesti Bussi sajakonna sõidukiga veeremist ligi poole. Samas leidsid asjatundjad, et Taanist ostetud ühissõidukite väärtus on tugevalt ülehinnatud ning uus omanik müüs osa Mootori märgi all sõitnud Ikarusi maha tunduvalt kõrgema hinna eest.

Üldse hakkas küsimusi tekitama Flemming Anderseni hämar taust koos kahtlasevõitu äritegevusega. Esiteks kanti Eesti Buss äriregistrisse pettusega: alles Taanis asuvad bussid tunnistati vastuvõetuteks, kuigi busside kohalejõudmiseks kulus 10 kuud. Edasine äriplaan nägi ette Mootori ühendamise Eesti Bussiga. Ometi venis ühendamine aastasse 1996, mil Mootori võlad olid suurenenud 5 miljonilt 15 miljoni kroonini. Et võlakohustusest pääseda, kantis osav Andersen kogu Mootori maksuvaba „riiulifirma“ Akrofon Ltd rendile. Pooled Mootori 600st töötajast said lõpparve. RAS Mootori likvideerimisel müüdi maha ka Tallinna bussijaam. Aasta-aastalt edenes ainsana Eesti Bussi enda võlg riigi ees. Vahetu pankrotistumise eel 2000. a. kevadtalvel moodustas see minimaalselt 12 miljonit krooni pluss 3 miljonit viiviseid. Lisandusid võlad kütusefirmadele, amortiseerunud bussid kuulusid tegelikult pandina pankadele. Krahh saabus 4.03.2000, kui kohus kuulutas välja Eesti Bussi pankroti. Bussifirma pankrot seadis löögi alla ennekõike väiksemad ja tihedate peatustega liinid, mida kasutasid eeskätt maapiirkondade elanikud tööle ning kooli pääsemiseks. Käigust võeti maha 45 liini, millest põhilised katsid hiljem teised bussifirmad. "Pankrotimeister" Flemming Anderseni tegevuses ei näinud kohus kuritegelikku elementi. Küll algatas tema vastu kriminaalasja Läti politsei pärast Eesti Bussile kuulunud tütarettevõtte Nordeka saneerimist. Hiljem on selgunud, et Anderseni ei hinnanud tõsise ärimehena ükski Taani ühistranspordiettevõte. Pankrotimeister jätkab teistel ärialadel siiani samal kursil.

Vabandan pika teksti eest! Kuigi Eesti Bussi tegevust on ülevaatlikult käsitlenud teisedki foorumlased, pakkus siinne tekst ehk põhjalikumat ülevaadet.
(selle postituse viimane muutmine: 09.09.2013 16:44 Mister X.)
09.09.2013 13:53
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
kodanik Ära
Noorliige

Postitusi: 43
Liitunud: May.2012
Postitus: #168
RE: Liinimajandusest
Väga hea! Jätka samas vaimus.
09.09.2013 14:50
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Taylor Ära
Vana Kala

Postitusi: 1,157
Liitunud: Nov.2008
Postitus: #169
RE: Liinimajandusest
Hea lugemine Smile
09.09.2013 17:19
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
keskjaam Ära
Oksendamiseni küllastunud

Postitusi: 1,011
Liitunud: Mar.2009
Postitus: #170
RE: Liinimajandusest
12 punkti täspuse ja selguse eest järgnevatele põlvedele

Issanda loomaaed on kirju ja ettearvamatu.
Graafik: Neli tööl - kaks täis.
[Pilt: userbar-id.gif]
Meie siin võime olla spetsialistid aga muu Karavan lonkab jalga sest teisiti ei kujuta nad seda ette. Valgus paistab neile teise nurgalt. Auh-auhauh
12.09.2013 11:29
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
markot Ära
Vanem liige

Postitusi: 576
Liitunud: Mar.2009
Postitus: #171
RE: Liinimajandusest
Avastasin, et 1970ndate alguses pandi käiku liin Ilmatsalu - Laeva - Ilmatsalu 2 korda päevas. Tõenäoliselt oli tegemist üsna lühikest aega tegutsenud liiniga, sest rohkemat infot pole kusagilt leidnud.
12.06.2014 15:50
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
mustninja Ära
enemigo del mundo

Postitusi: 501
Liitunud: Nov.2008
Postitus: #172
RE: Liinimajandusest
(05.02.2011 12:59)markot Kirjutas:  Veel sellel teemal.
Kui Armeenias oli detsembris 1988 maavärin,saadeti Tartust sinna 659,mida tagasi ei toodud.
Hiljem saadeti ka 56,mis toodi tagasi.
Kas ka teistest linnadest midagi saadeti?
Uurisin natuke seda teemat ja mul on päris vettpidav teooria, mis sai Tartu ATP 659st. 20.apr 1989 anti buss Eesti Autovedude peadirektori käskkirjaga üle koondisele "Eesti Armeenia Ehitus". Bussi omanik oli uus ja igati loogiline, et Tartu bussiparki see masin tagasi ei jõudnud. Samas Armeeniasse ei olnud ka põhjust jätta. Ma ei ole kindel, mitu aastat nimetatud koondis Armeenias tegutses, aga millalgi 92-93 sai Rapla Veod enda kasutusse pruugitud Ikaruse. Selle bussi šassiinumber on samas seerias, mis oli Tartu ATP 659. Kuna ülejäänud selle seeria bussid on teada, siis loogiline järeldus, et koondis Eesti-Armeenia Ehitus otsustas millalgi üleliigsest veeremist vabaneda ja buss müüdi Raplasse. Riikliku numbrimärgi 395AIT all sõitis buss Raplamaa liine 2003 aastani.
(selle postituse viimane muutmine: 22.07.2014 20:38 mustninja.)
22.07.2014 20:06
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Postita vastus 


Vali alamfoorum:




Võta ühendustytra.euTagasi ülesTagasi sisu juurdeLihtsustatud versioonRSS voog