http://www.tallinnapostimees.ee/1007002/...oiduteele/

Platvormidest veidi teisest vaatevinklist. Ehk siis Nõmme jaamas jääb viimane vagun sõiduteele ette peatuses. Vähemalt seni kuni kunu vana perroon lammutamata

Vanasti olid rongid pikemad ja koguaeg oli üks vagun ülesõidul ja keegi ei ohkinud lehes ega kommentaariumis

Teab keegi miks on tondi jaama hoone ülemine osa ära lammutatud.

(21.10.2012 15:13)ikarus 260 Kirjutas:  Teab keegi miks on tondi jaama hoone ülemine osa ära lammutatud.

Sinna ehitatakse uut varikatust. http://www.tallinnapostimees.ee/1007056/...arikatuse/

Praegu on kiviosale mingid vildakad sarikad peale nikerdatud, justkui ehk vaid 30x80mm mõõduga. Paistab, et tänavu sinna küll midagi püsivat ei püstitata. Jääb vaid loota, et tatid seda ajutist käkerpussi puruks ei trambi - on see ju ümbritseva asfaltiga pea samas tasapinnas.

Säilitatakse taastamiskõlbulik osa hoonest. Olevat veksel välja käidud, et EVR pidi selle üles ehitama originaalist lähtuvalt.

http://www.e24.ee/1034186/elektriraudtee...eegi-osta/ Elektriraudtee vaguneid ei tahtnud keegi osta.

Esimene uus rong asus Eesti suunas teele
http://www.e24.ee/1041438/esimene-uus-ro...unas-teele
GALERII postimehe oma
Üks paljudest kommidest:

Tsitaat:vedurijuht:Saadeti siis mind ka Stadlerisse. Olin rõõmus. Ilmaaegu. Tegelikult saadeti hoopis Poola Rahvavabariiki, kus keset põldu, põlvini sopas, pandi Uhkeid Uusi Eesti Ronge kokku. Ega selles iseenesest pole ju midagi veidrat. Armani teksapüktel on ka Made in Turkey sisse kirjutatud ja Colgate hambapastal anonüümne kiri "Euroopa toode (tõenäoliselt Albaania)".
Põnev oli see, et Valgevene keevitajad, kellega suitsu tegin, võrdlesid rongi kokkupanekut lõbusalt veerandsaja aasta taguse kogemusega CCCP autotehases veokite kokkulappamisega. Kõik pidi sama savi olema, lihtsalt vahetuse vanem möliseb sagedamalt ja tuleb osa tööd ümber teha. Aga see ei ole suur häda, sest pidevalt lendab igasuguseid pardakompuutreid, elektroonikavidinaid ja mõõteriistu. Äkki on see aparatuur ka Vene leiutajate kätetöö?!
Diiselmootorite karakteristikuid vaadates tekkis küsimus. Miks nii "ökonoomne"? Usun, et Eestis kasutusele võttes rüüpavad uued diislid rohkem kütust kui hetkel käibel olevad vanakesed. Ökonoomsust väljendatakse nii, et:"ostsin uue ökonoomse bussi, mis võtab 2 liitrit sajale vähem!" - jättes mainimata, et uues ökonoomses bussis on 30% istmeid vähem ja kui kütusekulu jaotada ära istekohtadele, ehk piletitele, siis pole võimalik kokkuhoiust enam rääkida. Aga see on saladus! Tsss!
Miks pisikesed trammid võtavad nii palju kütust - seda ei õnnestunudki teada saada. Positivne on ka see, et rongi keskel on ilus avar peldik. Suure paagiga.

(15.11.2012 15:11)keskjaam Kirjutas:  Esimene uus rong asus Eesti suunas teele
http://www.e24.ee/1041438/esimene-uus-ro...unas-teele
GALERII postimehe oma
Üks paljudest kommidest:

Tsitaat:vedurijuht:Saadeti siis mind ka Stadlerisse. Olin rõõmus. Ilmaaegu. Tegelikult saadeti hoopis Poola Rahvavabariiki, kus keset põldu, põlvini sopas, pandi Uhkeid Uusi Eesti Ronge kokku. Ega selles iseenesest pole ju midagi veidrat. Armani teksapüktel on ka Made in Turkey sisse kirjutatud ja Colgate hambapastal anonüümne kiri "Euroopa toode (tõenäoliselt Albaania)".
Põnev oli see, et Valgevene keevitajad, kellega suitsu tegin, võrdlesid rongi kokkupanekut lõbusalt veerandsaja aasta taguse kogemusega CCCP autotehases veokite kokkulappamisega. Kõik pidi sama savi olema, lihtsalt vahetuse vanem möliseb sagedamalt ja tuleb osa tööd ümber teha. Aga see ei ole suur häda, sest pidevalt lendab igasuguseid pardakompuutreid, elektroonikavidinaid ja mõõteriistu. Äkki on see aparatuur ka Vene leiutajate kätetöö?!
Diiselmootorite karakteristikuid vaadates tekkis küsimus. Miks nii "ökonoomne"? Usun, et Eestis kasutusele võttes rüüpavad uued diislid rohkem kütust kui hetkel käibel olevad vanakesed. Ökonoomsust väljendatakse nii, et:"ostsin uue ökonoomse bussi, mis võtab 2 liitrit sajale vähem!" - jättes mainimata, et uues ökonoomses bussis on 30% istmeid vähem ja kui kütusekulu jaotada ära istekohtadele, ehk piletitele, siis pole võimalik kokkuhoiust enam rääkida. Aga see on saladus! Tsss!
Miks pisikesed trammid võtavad nii palju kütust - seda ei õnnestunudki teada saada. Positivne on ka see, et rongi keskel on ilus avar peldik. Suure paagiga.

Justkui keegi konkurendi põmmpea kirjutaks.

Esimene Elektriraudtee uus rong ületas Eesti riigipiiri täna hommikul.
http://www.valgamaalane.ee/1041898/uus-r...udis-valka

Kas Pääsküla depoos kitsaks ei lähe tulevikus kui seal hakkavad paiknema nii elektri kui diiselrongid?

Ma ise arvan,et küllap diiselrongid jäävad seisma endiselt Tallinn-väiksesse,lihtsalt remonditõid tehakse Pääskülas aga noh ega ma ekspert ole niiet eks aeg näitab kuis asi välja nägema hakkab.

Küsimus Elektriraudteele:

Kui Elektriraudteel on hetkel hooldata ja hallata 12 või 13 rongi, siis väga lähedal tulevikus on neid juba 38. Kus seda 3 korda suuremat veeremikogust hoidma hakatakse? Pääsküla depoo ei mahuta sellest ju pooltki?

Elektriraudtee vastus:

Elektriraudtee Pääsküla depoo on alati olnud rongide hooldus- ja remondidepoo.

Uutel rongidel tehakse kõiki hooldustöid agregaatmeetodil - see tähendab, et hooldust vajavad detailid "kruvitakse" rongilt küljest ja asendatakse koheselt hooldatud detailidega. Nii saab koosseis kiirelt liinitööle naasta.

Seega ei ole depoo parkimisvõimekus hoolduse mõttes oluline küsimus.

Meie koostame oma liiklusgraafikuid viisil, kus rongid võimalikult vähe keset tööaega "pargiks" - eesmärk on hoida ronge töös, st. reisijaid teenindamas. Niisiis on nendest 38 koosseisust üle 30 alati Eestimaal reisijaid teenindamas, mitte depoos seismas.

Allikas: http://www.formspring.me/elektriraudtee

Millegipärast kahtlen kas üle 30 koosseisu öösiti mõõda Eestimaad laiali on.Päeval muidugi probleemi ei tohiks tekkida aga vot tahaks kuulda just ööbimise kohta.
Kui võtta hetkeseisu järgi siis oleks nii:
Tartu=2 (Või 1-kahest Koidulas) ,Valga=1 ,Pärnu=1 ,Viljandi=1 ,Türi=2 ,Narva=1 ,Rakvere=1 ,Paldiski=1 või 2?,Riisipere=1 või 2?,Klooga-rand=1?(kui ööbib) ,Keila=1?(kui ööbib), Aegviidu=1 kokku siis 14-16 seega Tallinnas 22-24 ja isegi kui tuleb juurde mõni ööliin jääb ikkagi ligi 20 koosseisu Tallinna ööseks ja kas tõesti mahuvad need 20 koosseisu Pääskülasse ära?

Sa, Lauri, arvad, et kui kõik rongid käigus, siis praegune sõiduplaan jääb samaks?

Ma ei välistaks isegi uusi liine ala Rakvere(Tapa)-Narva.

Elektriraudtee on välja öelnud näiteks sellised plaanid, et läänesuuna elektrirongid käiksid koondintervalliga 10 minuti tagant, Aegviidu rong iga tunni aja tagant ja Tartu rong iga 2 tunni tagant, riik omakorda on neisse plaanidesse toetusega suhtunud. Kas kõik täpselt nii saab olema, aga liiklustiheduse kasvu julgen küll südamerahuga oodata.

(17.11.2012 16:37)Kaspar Kirjutas:  Tartu rong iga 2 tunni tagant,

Päris lahe. Midagi võiks hommikuti ka Narva suunal sõitma hakata ja õhtul tagasi.

Kunagi ju oli plaan eletrirongi liiklust Raplani pikendada.

Pole mul vähimatki selle vastu kui rongid senisest 2-3-4 korda tihemini hakkavad sõitma,ainult kas reisijaid piisavalt jagub? Kui nad pooltühjalt sõidavad siis on see Elektriraudtee kähku omadega pankrotis.
Ja see tihedus saab ju olema põhiliselt päeval mitte öösel.Ja mainisingi ju,et kui tulebki ööliine juurde siis kas neid ikka kümmekond tükki tuleb juurde? Pigem arvan,et ehk sirka 5 tükki tuleb juurde.Näituseks Tartusse mõni ööbiv rong juurde. Ja igale poole pole ööbimiskohta võimalik juurde tekitada,näiteks Klooga-randa või Aegviidusse 3 koosseisu.Mina julgen arvata,et Tallinna jääb ikkagi sirka 15-20 koosseisu ööbima ehk siis pool veeremist ja kas need siis mahuvad Pääskülasse ära? Tooks paraleeli Sebega kus ju ka pea pool koosseisust ööbib Betoonis.Ja ok. kui Pääskülasse mahubki ära siis kas on sellel mõtet,et koormame Pääsküla ära niiet läheb kitsaks ja samalajal Tallinn-väike seisab tühjalt.
Ilussioonid toredad,et rongid nüüd ja kohe igalpool 10minuti(elektri)-2 tunni(diislid) tagant käima hakkavad aga ma kardan,et reaalsus saab teine olema.