(30.09.2012 20:17)moosic Kirjutas:  Jälgisin täna läbi esiakna 16. bussiliini marsruudile jäävaid sadevetekaeve seoses tugeva vihmasajuga. Pooled nendest olid umbes paremal juhul restidele jäänud lehtedest,halvemal juhul jumal teab millest - vee seest paistis lihtsalt kaevu restkaas. Ülejäänud pooltest kaevusest asub kas sellistes kohtades kus vesi ei voola (näiteks tee või ristmiku keskel) või asuvad ülejäänud pinnast kõrgemal. Nende viimastega on nii,et isegi Edgari soovil ja Havi käsul ei hakka vesi mäest üles voolama. Ning poolest pool mis üle jäid,neelasid vett sellise lurinaga,et tänaval olid nende kohal vaid suuremat sorti keerised keset vetevälja. Seega ma ei imesta üldse,et Endla silla alune jms upuvad ning mis Tuukri tn kollektorisse puutub siis jääb mulje,et seda täiab enamjaolt Lasnamäe solk kui vihmavesi. Miks solki vihmaga rohkem tuleb,seda ma ei tea.

Kui restkaevud lurinal vett rüüpasid siis süsteem ju töötab!
Et osade restkaevude luugid lehtedega ummistunud on, siis kes peab linna tänavaid koristama? Või siis vähemalt jälgima, et linn puhas oleks?
Tegelikult on lehtedest veelgi hullem restkaevude ummistaja talvine liiv, mis sulavetega kaevu jookseb ja kui seda saab juba nii palju, et torude otsad kinni matab, siis jällegi süsteem umbes. Seepärast käiakse kevadeti restkaeve survepesuga läbi pesemas, aga ega igale poole kohe jõuta.
Aga et osa restkaeve on kohtades, kuhu vesi ülesmäge jooksma peaks, see on asfaldipanijate viga, et ei jälgita vertikaalplaneeringuid. Ja veelgi enam tööde tellija või vastuvõtja ehk siis enamasti Kommunaalameti süü, kui sellise profiiliga tee ehitajalt vastu võetakse.
Tuukrist siis ka veel kord (nüüd siis puust ja punaseks)! Sinna jookseb jah maa-aluses tunnelis Lasnamäe solk aga ka vihmaveed umbes 30 ruutilomeetriselt linna territooriumilt, teedelt, platsidelt ja muudelt aladelt.
Kui tuleb kasvõi selline "kergem" padukas, kus näiteks poole tunniga sajab maha 10 mm vett siis see tähendab, et 30 ruutkilomeetrisel alal sadas seda vett maha kokku 300000 kuupmeetrit. Kui edasi arvestada nii, et suurem osa sellest veekogusest vajus laiali kraavidesse, madalamatesse kohtadesse, jäi loikudesse või mujale, siis ikka võib pakkuda, et vähemalt kümnendik sellest otsis tänavaaluste trasside kaudu teed Paljassaare poole. Kümnendik oleks seega umbes 30000 kuupmeetrit. Proovi see lühikese ajaga toppida mingisse torusse, mis küll üsnagi jäme, aga mis eelnevalt juba vähemalt kolmandiku ulatuses täidetud muu solgiga! Ei ole vist kerge ülesanne. Pealegi saab ta Lasnamäelt ülevalt alla tulles paraja vungi sisse ja leides esimese suurema voolutakistuse (madalam koht, kus vool raugeb) just sadama piirkonnas, siis viskabki ta sealsetel kaevudel luugid pealt ja purskab maa seest välja, liitudes selle vihmaveega, mis sajuga samasse piirkonda juba niigi sadanud on.

---

(30.09.2012 21:01)lauri3885 Kirjutas:  Ma lisan siia seda,et kui ma Kopli poolt 9 trolliga Siili peatusse sõidan vahetult peale korralikku padukat ja seal maha tulen ja tahan üle sõidutee tulla siis seal on see täiesti lootusetu just linnasuunalist sõiduteed ületada,terve lai sõidutee upub täielikult vee alla.Valikuks on kas trolliga sõita edasi Lepistikusse ja sealt uuesti trolliga tagasi Siilisse või lähed läbi vee ja nii,et jalatsid/jalad on täiesti läbimärjad.Sealsamas on kahe sõidutee vaheline saar ja kõnnitee täiesti läbitavad.Mul seda vähemalt kaks korda juhtunud.

Sõpruse pst. Siili peatus on üks näiteid teekatte valest planeeringust või siis restkaevude valest asukohast või siis et on neid liiga vähe või siis et need on umbes ning puhastamata. Kõige tõenäolisem siiski esimene põhjus.
Ja selliseid kohti linnas jätkub, ei ole neid mõtet ükshaaval üles lugema hakata!