(07.08.2009 22:57)Heini Kirjutas: Kuidas sa teed sõitvast sõidukist pimedas hea pildi?
Aga, seltsimehed, kas keegi seletaks mulle, miks on vaja koguaeg igast asendist ohjeldamatult pilti teha? Parem teha vähem, aga see-eest korralikud, minu meelest vähemalt. Pealegi, ma olen 99,99% kindel, et kõikvõimalike udukogude peal ei ole mitte midagi erakordset ning ei saagi olla, sest pildistatav objekt on kas tavaline või peaaegu tavaline ("troll X liinil Y" ei ole eriline). Selle aga saab pildile ka end tee äärde valmis sättides ning eelnevalt vajadusel ka "valgusproove" tehes, tulemuseks aga on korralik terav foto, millel üldjoontes aktsepteeritud proportsioonidki ehk paigas.
Pildistamise juures aga on peamiselt olulised kaks asja: üldine valgustatus ning valguse intensiivsus (just selles järjekorras).
Kui valgust ikka ei ole, siis ei saa ka pilti teha. Kes ei usu, minge proovige (sõltumata ilmast) klõpsu teha Viruka ja Tallink hotelli vahel (Laikmaa tänav) Viru keskuse poolt. Liikuvat sõidukit te suure tõenäosusega teravalt pildile ei saa, sest säriaeg on seal üldiselt 1/40-1/30 või pilvise ilmaga koguni 1/20. Selle pärast on ka talvel nigel pilti teha: valgust on lihtsalt vähe.
Ereda päikesega on jälle teine sunnik: nagu Edelareisija ütles, peab väga hoolega vahtima, et päike otse selja taga oleks. Muidu jääb valgustatud külg hele ja varjus olev külg lootusetult tume. Selle leevendamiseks on küll mõningaid trikke, aga neid küll ei viitsi siia kirjutama hakata... Las midagi jääb ametisaladuseks ka
Pimedas pildistamine on aga ooper omaette. Üle 1/20 on käest juba päris keeruline teha (mingitel tingimustel saab ka 1/13 veel), siis on juba üldiselt (!) statiivi vaja ning liikuvat objekti on väga keeruline korralikult peale saada. Muide, mida raskem kaamera seda lihtsam on teda paigal hoida, seega seebikarpi on puhtfüüsiliselt raskem kaua paigal hoida kui peegelkaamerat.
Sellised peaksid olema minu teadmist ja kogemust mööda üldised põhimõtted. Ja veel kord, parem vähem, aga paremini!