Mis värk selle trolliga tegelkult üldse oli? Lihtsalt välja mõeldud..?

(01.07.2010 10:44)Neons Kirjutas:  Mis värk selle trolliga tegelkult üldse oli? Lihtsalt välja mõeldud..?

Ma pole küll Liisu (just tal oleks praegu õige koht Sulle eilse targutamise eest tagasi tegemiseks), aga ütlen siiski: loe vanu postitusi, kunagi ja kusagil on sellest asjast juba küllalt pikalt kirjutatud

19.07 sai käidud Viljandimaal ja sõidetud liiniga nr 23 Põltsamaale. Saarepeedi tee (oli vist) peatusest tuli peale üks tädi ja küsis valjuhäälselt piletit: "Läheks rappa omadega!" Ilmselgelt oli siis tegemist Raba peatusega! Ja ega ma ka suutnud naeru tagasi hoida...

Täna sai nalja , olles Väike-Õismäe DP-l , ja conecto 163MKO tuli platsile , ees 28 Veerenni , ja all klaasi vahel Express. Bussijuht 5 minutit proovis Thoreb'i korralikult tööle saada , aga ei õnnestunud . Siis toppis Expressi kõrvale 12. liinisildi , ja sõitis platsilt välja , keegi ei tulnud Väike-Õismäe P&R-ist peale , ega Väike-Õismäe peatusest . Ju siis bussijuhi arvates inimesed vaatasid kahtlaselt. Ots ümber ringi peal , ja tagasi platsi peale suure kimaga . Bussijuht proovis uuesti Thoreb'i tööle saada , aga ei õnnestunud . Ja siis kutsus 168MKO juhi , ja sel juhil läks kaa 5 minutit aega , et saada Thoreb korralikult tööle . Kokku võttes : - 12 minutit graafikust maas.

See oli küll nüüd NII naljakas,et mul ei jätku enam kuivi pükse ka mitte.

Pigem kahju tollest MRP bussijuhist kui rõemu tunda tema õnnetuse üle..

Suures maailmas ikka paika pandud konkreetsed reeglid, mis omaduste alusel autosid lahterdatakse. Nt keretüübi järgi jagamisel on autol kindlad tunnused, missugune on sedaan, kupee, kabriolett vms. N-Liidus toimisid nood asjad veidi teistel alustel.
Tsiteerin Viljandi ATP direktori käskkirja nr 140, dateeritud 12.aug 1980: "9. Viin üle sõidutakso GAZ 24-01 19-13EAO gar.nr. 263 sportautoks alates 19.mai 1980.a. gar.nr.091 ja kinnitan autojuhile Rahn,V."
Ulme.
Võib-olla küll mitte täielikult, kui natuke arvestada tolleaja tavasid ja võimalusi, aga sellele vaatamata tundub olematu dünaamika ja juhitavusega kulguri sangas spordi tegemine natuke üle oma varju hüppamisena. Samas kes teab, ehk olid tollased mõõdupuud sportlike tulemuste hindamiseks mõnevõrra mitmekesisemad ning hõlmasid peale nädalate ja kuude kokkulugemise ka muid nüansse.

Oleks selle auto käekäigu kohta rohkem andmeid. Humoorikas on see tekst nii või naa, aga Liidus oli Volga tegelikult küllalt kõva ringrajapill ja mõni suurema egoga vend üritas nendega ka ralliradadel midagi saavutada (edutult). Ma täpselt ei tea, aga võibolla pidi need autod millega kuskil esikoha eest võisteldi mingites registrites sportautodena. Tänapäeval tähendab sportauto muidugi hoopis midagi muud. Reeglina midagi sellist millel puudub igasugune praktiline väärtus.

(28.07.2010 21:21)mustninja Kirjutas:  Suures maailmas ikka paika pandud konkreetsed reeglid, mis omaduste alusel autosid lahterdatakse. Nt keretüübi järgi jagamisel on autol kindlad tunnused, missugune on sedaan, kupee, kabriolett vms. N-Liidus toimisid nood asjad veidi teistel alustel.
Tsiteerin Viljandi ATP direktori käskkirja nr 140, dateeritud 12.aug 1980: "9.

Tsitaat:Viin üle sõidutakso GAZ 24-01 19-13EAO gar.nr. 263 sportautoks alates 19.mai 1980.a. gar.nr.091 ja kinnitan autojuhile Rahn,V."
Ulme.

Võib-olla küll mitte täielikult, kui natuke arvestada tolleaja tavasid ja võimalusi, aga sellele vaatamata tundub olematu dünaamika ja juhitavusega kulguri sangas spordi tegemine natuke üle oma varju hüppamisena. Samas kes teab, ehk olid tollased mõõdupuud sportlike tulemuste hindamiseks mõnevõrra mitmekesisemad ning hõlmasid peale nädalate ja kuude kokkulugemise ka muid nüansse.

Samas oli igas ATP majandis oma ralli ja ringraja mansa Volgadel.
Käidi isegi sõitmas Riia Pikernikil. Näigin ise 85 paiku kuidas taksosse tõstei ohutuspuur ja seadistati võistluseks masin ümber et minna võitslema (meeskond oli vist 3 autot ja kaks olid juba täisvõistlusvarustuses) Kuidas see kõik toimus ei mäleta. Taksondus likviteeriti majanditest ja venned kes sõitsid on mööda avarusi laiali. Kui veab ehk saan läehamat infi ühelt lukseppalt kes oli takso/volgade luksepp

Enne kui hommikul tööle lähete...
"SINU AUTO
KES SA OLED TEEL,
PÜHITSETUD OLGU SINU 1.5 MOOTOR,
SINU KIIRENDUS TULGU ALLA 20sec, SINU KUMMID KULUGU PÄEVAGA
NAGU ASFALDIL SUITSU PILV NÕNDA KA KRUUSAL TOLMU PILV.
MEIE IGAPAEVANE KÄIVITUS,
ANNA MEILE ESIMESEL KATSEL.
JA ANNA MEILE ANDEKS MEIE KIIRENDUSED LINNAS MIS ON AEGLASED, NAGU MEIEGI ANNAME ANDEKS SINU SITA SÕIDUMUGAVUSE.
JA ÄRA LASE MEIL OODATA,
VAID PÄÄSTA MEID MENTIDE KÄEST,
SEST SINU PÄRALT ON MEIE PIIRAMATU KÜTTELIMIIT JA ÕLI.
AAMEN"

Eila õhtupoolikul 18 liini alustades tuli Viru terminalist peale mingi Ahto ja küsis kustpoolt päike paistab

Ei taha nooremat põlvkonda hirmutada aga vanasti päris tihti tuli ette ka sellisel viisil käigu sisse lülitamist (ja ka vahetamist) http://www.youtube.com/watch?v=3cI-Bvgy1Sg
Tegemist LAZ-bussiga. Hääle järgi MAZ-i diiselmootoriga,arvan mudel 699.

See pole veel kõige hullem. Nähtud veel käigu "sisse istumist". Lisaks kui oli vaja paigal seistes rooli keerata, siis pandi jalg vastu armatuurlauda, et jõudu rohkem oleks. Need pildid kõik meeles Järva maakonna LAZ-idest.

Omaette vaatamisväärsus on samalt kasutajalt veel üks video: http://www.youtube.com/watch?v=fWTlsr-a8Tw

nägin ka viru bussiterminalis,18 liini buss,oli jäänud 5min hiljaks,ootasin,lõpuks tuli yks buss B12M,tuled olid kustus,liini tabloo ei töödand,sõitis 40-ne peatusesse,natuke ootas,siis hakkas tagurdama,lõpuks see ei õnnestunud ja ta sõitis uuesti ringiga terminali tagasi,siis oli tal juba kõik töös.

Seda käigukangiga jamamist näeb tänapäevalgi, näiteks Taisto juht kangutas 1 kord kahe käega R'i sisse.

Mul suht hiljuti sääne juhtum.Terminaalist tuli tädi peale ja kohe küsima.Tal kuukardiga mingi teema ja mina peaks aitama.Ei aidanud,lahkusime sõpradena.Kui ox wiitsib wõib teemast rohkem rääkida.Mul hetkel pole arwuti just kõige sõber.

Seda käigukangi jama juhtub nii mõndagi. Ma toon näite, mitte bussist, sorri. Näiteks mu isa veokil (1987 aasta MAN) juhtub täpselt sedasama. Tagurpidi käiku lülitab sisse 2 käega tõmmates.

(15.08.2010 23:09)Oxygen Kirjutas:  See pole veel kõige hullem. Nähtud veel käigu "sisse istumist". Lisaks kui oli vaja paigal seistes rooli keerata, siis pandi jalg vastu armatuurlauda, et jõudu rohkem oleks. Need pildid kõik meeles Järva maakonna LAZ-idest.

Ega TA-lgi asi teisiti ei käinud.
Aga "käigutamisest" veel, sai ka LAZil kahe mehega käiku vahetada. Selle vahega, et teine kükitas taga mootori juures ja kuulas eest valjuhäälseid käsklusi.

(16.08.2010 18:49)Regardman Kirjutas:  

(15.08.2010 23:09)Oxygen Kirjutas:  See pole veel kõige hullem. Nähtud veel käigu "sisse istumist". Lisaks kui oli vaja paigal seistes rooli keerata, siis pandi jalg vastu armatuurlauda, et jõudu rohkem oleks. Need pildid kõik meeles Järva maakonna LAZ-idest.

Ega TA-lgi asi teisiti ei käinud.
Aga "käigutamisest" veel, sai ka LAZil kahe mehega käiku vahetada. Selle vahega, et teine kükitas taga mootori juures ja kuulas eest valjuhäälseid käsklusi.

LAZ-idel oli käigukasti peal erilne vene rats mis tekitas tunde nagu oleks kogu juhikabiin käike täis...
Meie ratsijad asendasid selle ZIL käigukasti väikse kaane omapoolse ratsiga.
Aga lisaks eelnevale ...kõik mis liigub see kulub. aga pahatahtsi meil olevad masinad on juba vanurid ja nende lülitusmehanismi iga sõlme väiksem loks annab sumaareselt suurema tõrke ja käike tuleb lülitada ..............