Tere külaline! Logi sisse or Registreeru

Postita vastus 
 
Teema reiting:
  • 1Hääli - 5 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Ennemuistsed jutud
Autor Sõnum
Mister X Ära
Mobilis in mobili

Postitusi: 445
Liitunud: Dec.2008
Postitus: #1
Ennemuistsed jutud
Mittesobivusel võib antud teema kustutada, kuid siinsest rubriigist võiks kujuneda omamoodi ühistranspordi-alane „vestenurk“. On ju meil kõigil isiklikke mälestusi sõitmisest mõne huvitava bussi, trolli või trammiga (miks mitte ka laeva või lennukiga), mis pärinevad tänaseks juba möödunud ajast. Kui sündmus ise toimus ammu (nt lapsepõlves), siis pole alati leida kindlaid daatumeid ega fakte – tähtsam on mällusööbinud mulje, elamus. Olen arvamusel, et vanatehnikat/ühistransporti puudutav folkloor vajab jäädvustamist sarnaselt „tõsiteaduslikule“ tehnikaajaloole. Nii säilib nooremal põlvkonnal emotsionaalne side möödunuga ning teisalt on selliseid pajatusi ka huvitav lugeda. Et teemast osavõtt kujuneks võimalikult aktiivseks, siis on igasugune diskussioon teretulnud (kes teab midagi täpsemalt, kelle mälestused kattuvad jne).


Millegipärast mõlguvad hetkel meeles PAZ-tüüpi bussid. Nende olulist rolli meie maapiirkondade lähimineviku bussiliikluses on muidugi raske ülehinnata, ent teisalt saab neid vaadelda paljudes muudeski seostes. Oli vist aasta 93 või 94, kui ma ehk viieaastase poisina väisasin Rimmus (küla Viljandimaal Halliste vallas) elavaid sugulasi. Praegugi kasutavad mitmed selle väikese asuala elanikud hõredat bussiliini Viljandi - Uue-Kariste - Abja-Paluoja (käesoleval ajal teenindab OÜ Automen). Kuid 90ndate algul valitses Abja bussijaamas meeliülendavalt kõrge LAZide ja PAZide kontsertratsioon. Võhikutele võõrsilt, kes ei orienteerunud kohalikes oludes, valmistas peamurdmist järgmine paradoks: nimelt ootasid seal väljumist kaks PAZ 672M-i, millest sini- või rohevalge PAZ siirdus Viljandisse läbi Vana-Kariste ja traditsiooniliselt kollakas sõitis Viljandisse Uue-Kariste kaudu. Tänu esimese PAZi juhile (kelleks oli naisterahvas vist oma kahe kaasasõitva pojaga) said hädasolijad teada, et Rimmu pääseb Uue-Kariste bussiga. Mäletamist mööda ei müüdud tollel liinil pileteidki, kuna puudus vastav aparaat – mainisid vaid soovitud sihtkoha, andsid raha ning sõit võis alata. Bussi salongis asetsev kunstnahaga kaetud mootorikate (mootor GAZ 53 V8), armatuurlaual PAZidele omane ventilaator ja tuuleklaasist paistvad otsekui bussile vastutormavad kurvid moodustasid väikese poisi jaoks meeliköitva terviku. Igapäevane paarile bussis viibivale külamemmele, aga sensatsioon kalestunud linnainimesele. Kahjuks ei oska kommenteerida, kas sellal teenindas liini veel Viljandi bussipark või kuulus see juba mõnele eraettevõtjale. Hiljem tuli Kaljo Järvise legendaarne diisel-LAZ (mis vajaks omaette meenutamist) ja 2001. aasta lõpust algas ka mainitud marsruudil lääne busside ajastu.
(selle postituse viimane muutmine: 10.04.2011 09:42 Mister X.)
10.04.2011 07:25
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Trollino
Unregistered

 
Postitus: #2
RE: Ennemuistsed jutud
Minul on vaid halvad mälestused.Sõitsime mingisuguse kollase ümmarguse bussiga laagrisse, alguses oli kõik normaalne kuni me jõudsime maantee peale hakkas mul koguaeg paha ja vastik.Seda enam et istuda oli seal peaaegu võimatu ja müra oli lausa kõrvulukustav.Mäletan et päike paistis koguaeg akendest nii sisse et bussis oli vist +50....kohutav.Ma olen selles üsna kindel et sealt ma ikaruste ja muude "luksus" masinate mitte sallimise saingi.
10.04.2011 11:04
Tsiteeri seda postitust oma vastuses
mustninja Ära
enemigo del mundo

Postitusi: 501
Liitunud: Nov.2008
Postitus: #3
RE: Ennemuistsed jutud
(10.04.2011 07:25)Mister X Kirjutas:  nimelt ootasid seal väljumist kaks PAZ 672M-i, millest sini- või rohevalge PAZ siirdus Viljandisse läbi Vana-Kariste ja traditsiooniliselt kollakas sõitis Viljandisse Uue-Kariste kaudu. Tänu esimese PAZi juhile (kelleks oli naisterahvas vist oma kahe kaasasõitva pojaga) said hädasolijad teada, et Rimmu pääseb Uue-Kariste bussiga. Mäletamist mööda ei müüdud tollel liinil pileteidki, kuna puudus vastav aparaat – mainisid vaid soovitud sihtkoha, andsid raha ning sõit võis alata. Hiljem tuli Kaljo Järvise legendaarne diisel-LAZ (mis vajaks omaette meenutamist) ja 2001. aasta lõpust algas ka mainitud marsruudil lääne busside ajastu.
Järvis ei andnud jah piletit, seda mäletan omast kogemusest. Ju siis ei olnud enam tollal ATP liiniga tegemist. Vana-Kariste buss Viljandisse ei sõitnud. Vähemalt liiniveo mõistes.
See diisliga LAZ oli tollal veel Halliste sovhoosi sõiduk. Järvisele läks see kunagi 90ndate lõpus ja sõitis regulaarselt 51. liini kuni 2001 sügiseni.
10.04.2011 11:35
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Oxygen Ära
Kibestunud jobu

Postitusi: 3,370
Liitunud: Nov.2008
Postitus: #4
RE: Ennemuistsed jutud
PAZ-id mõlguvad jah alati meeles. Väikse pätina oli minu koht selles bussis alati põlvili sellel istmel mis seljaga mootorikatte vastas. Liin millel ikka PAZ-iga sõidetud sai oli Paide-Väätsa-Lõõla. Vahest sattus sinna mõni LAZ, aga see ei olnud nii lahe, sest mina ei saanud sellele bussile kunagi oma jõududega peale ronida. Esimene aste oli nii neetult kõrge.
Teised kustumatud mälestused on Saaremaalt kus sai sageli külas käidud vanaema mingisugusel sõbrannal kuskil jumal teab kus külas. Kuivastu sadama ja selle koha vahet sõitis RAF ja kuna minu jaoks reeglina tööstuslikult valmistatud istekohta ei jagunud, siis mind paigutati jällegi ideaalsele positsioonile keset mootorikatet. Sama lahendus leidis sageli rakendust ka Tallinna marsaliinidel. Selles ajast saadik kummitab kinnisidee, et kunagi tuleb selline buss endale muretseda. Saaremaa reisidelt on pärit ka selline mälestus, et sõidetud sai sinna tookord GAZ-21-ga. Reisijate arv ületas 10-t inimest.
10.04.2011 12:52
Külasta selle kasutaja veebisaiti Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
PETSS Ära
Bussijuht

Postitusi: 3,869
Liitunud: Nov.2008
Postitus: #5
RE: Ennemuistsed jutud
Ikarus 180 ja 556 oli popp koht rattakoopa kohal.Lasteaeda minnes ja tulles sai alati seal istutud.Hea koht oli ka juba eelpoolnimetatud PAZ is kone juures ja LAZI ja Ikarus 66 esiiste.

Tänud ,et kasutate Tallinna Linnatranspordi AS teenuseid.Smile
10.04.2011 14:00
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Mister X Ära
Mobilis in mobili

Postitusi: 445
Liitunud: Dec.2008
Postitus: #6
RE: Ennemuistsed jutud
Ise hetkel küll Tartus viibiva, kuid lähiajal Pärnu-kodu külastamist plaaniva tudengina meenusid mulle paar uitmälestust ühest Pärnu linna strateegilisest liiklusobjektist – Pärnu kesklinna sillast. 1938. aastal algsena ehitatuna, 1944. aastal sakslaste poolt õhituna ja aastal 1957 uuesti taastatuna (olles vahepeal ajutine puusild) sai see viimased päevikestnud suurremondid aastatel 1995 ja 2004.

Muidugi põhjustas väikelinna liikluskorralduses omajagu segadusi ka 2004. aasta kevadel toimunud sillaremont, kuid hoopis eredamad muljed jäid mulle 1995. aasta sügisel toimunust. Ilmselt kestis esimene taasteremont mõnevõrra kauem, kuna tollal loeti silda ikka üsna halvas seisukorras olevaks. Väikese poisina mäletan suurte inimeste jutte sellest, nagu ütelnuks meie president hr Lennart Meri, et eluohtlikust Pärnu sillast võib kujuneda Eesti Vabariigi järgmine suurkatastroof pärast Estonia põhjaminekut. Kindlasti olid need jutud mõnevõrra liialdatud, ent lapsemõistus tundis sillast ülesõidul teatud ärevust – kas sel korral veab või mitte.

Sillaremont häiris tuntavalt nii linna- kui maabussiliiklust. Kõik Tallinna või Haapsalu maantee kaudu linnast väljuvad maaliinide bussid tegid suure ringi üle Papiniidu silla ja sõitsid sealt edasi mööda Tööstuse tänavat. Kuna enamik linnaliinegi sõltus Kesklinna sillast, pandi nt Ülejõe rahvas silla ees maha ning bussid siirdusid pärast ümberpööramist Tööstuse tänava kaudu silla teise otsa. Kel oli asja kesklinna, läks jalgsi üle remonditava silla. Varahommikuste ja lõunaste tipptundide ajal liikusid seal korralikud rahvamassid. Saatuse tahtel kujunes kasulik jalgsimatk minugi igapäevarutiiniks, sest 1. septembril 1995 algas mu ametlik koolitee. Ühel kaunil sügishommikul paelus kooliruttava poisi pilku Pärnu ATP punavalge Ikarus 256, mis peatus silla ees erandlikult liini nr 57 bussina (Kesklinn - Sauga alevik). Juba tollal oli mu Ikaruste-armastus piisavalt kõikehõlmav, et see ilus hetk ja ilus buss jätsid templi mällu igaveseks. Ei osanud ma aimata, et väheste Pärnusse allesjäänud turist-Ikaruste kasutamine säärastel lühimarsruutidel andis märku tõsiasjast - seesama sügis jääb neile siinkandis viimaseks…

Silla renoveerimisprotsessi pidulik lõpetamine toimus vist 1995. aasta sügisel (võin eksida!). Endla näitlejad etendasid sel puhul stseene Peet Vallaku „Epp Pillapardi Punjaba potitehasest.“ P.S. Elutähtsa kesklinna silla probleemid on mõjutanud isegi suurt ajalugu. Näiteks 23. septembril 1944 õhiti sild siis, kui nõukogude tankid mürisesid juba Ülejõe kandis. Venelased vaatasid puuduvat silda, kahte kallast lahutavat laia ja sügavat jõge ning ainsaks võimaluseks jäi teha pikk ringsõit läbi Tori. See nõudis mitmeid tunde. Ajutine puusild ehitati kiiremas korras veel sama aasta sügisel. Ehkki 1956. aasta 31. detsembril avatud betoonsild projekteeriti lahtikäivana, juhtus vastrajatud ehitisega tragikoomiline intsident. Mõni kaasaegne mäletab, et ehitajate lohaka töö tulemusena keeldus korraks avanenud sillaklapp sulgumast. Liiklus toimunud jälle päevi Tori kaudu, kuni nõukogude garnisoni tanki pealeajamine ja sillaklapi kinnikeevitamine viimaks kriisi lahendasid.
(selle postituse viimane muutmine: 27.06.2012 09:32 Mister X.)
10.04.2011 16:54
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
keskjaam Ära
Oksendamiseni küllastunud

Postitusi: 1,011
Liitunud: Mar.2009
Postitus: #7
RE: Ennemuistsed jutud
Kaks leidu tänu klassivenneale...
Kihnu praam ringi tänava otsas
[Pilt: 559494_122120187937877_2132975074_n.jpg]
Ja uue silla ehitus
[Pilt: 208084_122122424604320_232312267_n.jpg]

Issanda loomaaed on kirju ja ettearvamatu.
Graafik: Neli tööl - kaks täis.
[Pilt: userbar-id.gif]
Meie siin võime olla spetsialistid aga muu Karavan lonkab jalga sest teisiti ei kujuta nad seda ette. Valgus paistab neile teise nurgalt. Auh-auhauh
(selle postituse viimane muutmine: 07.10.2012 16:28 keskjaam.)
07.10.2012 16:27
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
mustninja Ära
enemigo del mundo

Postitusi: 501
Liitunud: Nov.2008
Postitus: #8
RE: Ennemuistsed jutud
Ei hakanud uut teemat looma, kuna see pealkiri läheb kui mitte päris kümnesse, siis üheksa-pool tuleb ära. Praeguseks on juba pea poolteist aastat erinevaid arhiive läbi töötatud ja asi sealmaal, et saab ka mõned kokkuvõtted teha. Teemaks bussid Eestis 50ndatel ja täpsemalt Moskvas toodetud ZIS 154 ja ZIS 155, mida siinmail ka vastavalt "välkude" ja "jumbude" nime all tunti. Peamiselt ENSV autotranspordiettevõtete aastabilansside ja teede- ja sideministri käskkirjade põhjal olen pannud kokku enam-vähem arusaadava pildi nimetatud busside liikumisest Eesti bussimajandite vahel.

ZIS 154

Moskva Stalini nimelise tehase elektrodiiselbuss, mis oli tootmises aastail 1947-1950. Eestisse tarniti ajavahemikul mai 1948 kuni august 1950 kokku 32 bussi. Aastail 1954-1956 lisandus 49 kasutatud bussi vennasvabariikidest, mis teeb seda tüüpi busside koguarvuks Eestis 81.
Kronoloogiast täpsemalt. Esimesed neli bussi saabusid 1948 kevadel Tallinna tolleaegsesse autotranspordibaasi nr 5. Kokku tuli aasta lõpuks 14 bussi, kõik Tallinnasse. 1949 jooksul tuli Moskvast 13 bussi, millest 2 bussi sai Tartu autotranspordibaas nr 4, 11 bussi Tallinna Autobussipark. 1950 jooksul tuli 5 bussi, kõik Tallinnasse. 1950 aasta lõpuks oli Tallinnas 30 bussi ja Tartus 2 bussi. Novembris 1952 otsustati Tartu autobaasis ZIS 154 tüüpi bussidest loobuda ja saadeti selleks hetkeks mõlemad juba osaliselt dekomplekteeritud bussid Tallinnasse, kus need korda seati ja uuesti kasutusele võeti.
Novembris 1954 saadeti Ashabadist Tallinna Autobussiparki 6 kasutatud ZIS 154. 1955 veebruari tulekahjus hävis 4 bussi, millest said esimesed mahakantud seda tüüpi autobussid. Lisaks läks samal aastal üks buss mahakandmisele avariiga seoses. Juurde saadi juulis 15 bussi Frunzest (tänapäeval Biškek) ja detsembris 20 bussi Leningradist.
1956 aprillis saabusid Tallinna 8 ühikut ZIS 154 Stalinabadist (tänapäeval Dušanbe), mis jäid ka viimaseks täienduseks omasuguste seas. Ajavahemikul aprillist juunini 1956 oli Eestis kasutusel 76 ZIS 154 tüüpi bussi, kõik Tallinna Autobussipargis. Edasi hakkas seda tüüpi busside hulk vähenema. Juunis 1956 kanti maha 7 bussi. Aasta lõpuks veel 4. Järgnevate aastate lõikes vähenes busside arv järgmiselt: 1957 jooksul 15 bussi võrra, 1958 jooksul 26 võrra, 1959 jooksul 14 võrra, 1960 jooksul kanti maha 4 bussi ja 1961 jooksul 6 bussi. Kaks viimast läksid augustis 1961. Mahakantud bussid realiseeriti üldjuhul ilma mootorita vaid kere ja veermiku kujul erinevatele ehitustrustidele ja teedevalitsustele liikuvateks soojakuteks.

ZIS 155

Moskva Stalini nimelise tehase bensiiniküttel autobuss, mida toodeti aastail 1949-1957 (viimasel aastal juba ZIL 155 nime all). Eestisse tarniti perioodil mai 1950 kuni september 1957 kokku 224 seda tüüpi bussi. Kuni 1953 aastani tarniti eranditult kõik ZIS 155 tüüpi bussid Tallinna Autobussiparki, kust need siis vastavalt vajadusele edasi jaotati. Tasub ära märkida, et kuni 1951 lõpuni kanti kõik bussid ka Tallinna pargi bilansist läbi, kuigi märkimisväärne osa neist kordagi Tallinnas liinil ei käinud. ZIS 155 näol on tegemist 1950-te aastate ühe peamise bussitüübiga siinmail, mis oli esindatud kõigis tol ajal tegutsenud reisijatevedu korraldavates automajandites. Kuni 1955 lõpuni oli valdav enamus selletüübilisi autobusse kasutusel Tallinna Autobussipargis. Edaspidi seoses Ikaruste kasutuselevõtuga Tallinna pargis hakati nii uusi kui ka Tallinnas üleliigseks osutunud „jumbusid“ rohkem rajoonidesse jagama. Erinevalt ZIS 154-st kasutati ZIS 155 ka tehnilise abi sõidukina ja seda lisaks autobaasidele ka teedevalitsustes.
ZIS 155 liikumistest täpsema ülevaate saamiseks kirjeldan majandite kaupa.
Tallinna Autobussipark. Kokku ZIS 155 tüüpi liinibusse perioodil mai 1950 kuni veebruar 1963 131 ühikut. Viimane käigusolnud buss kohandatud tehnoabiks ja müüdud edasi Tallinna Elamuehituskombinaadile aprillis 1964. Aastate lõikes busside liikumine järgmine:
1950 saadud 5 autobussi, millest 1 autobuss peale 3 kuulist kasutamist suunatud edasi Saaremaa autobaasi nr 11.
1951 laekunud kokku 50 bussi, millest Tallinna Autobussiparki jäi 30. Ülejäänud 20 bussi kantud bilanssi ja suunatud koheselt edasi teistesse majanditesse. Lisaks saadeti kaks bussipargis arvele võetud bussi peale mõningast kasutamist edasi Kohtla-Järve autobaasi nr 12. Aasta lõpuks majandis 32 bussi.
1952 saadud 15 uut bussi. Kaks kasutatud bussi saadetud Tartu autobaasi nr 4 vahetuskaubana kahe ZIS 154 vastu. Aasta lõpuks majandis 45 bussi.
1953 saadud uuena 20 bussi. Ära ei antud ühtki ning aasta lõpus seega pargis 65 bussi.
1954 saadud tehasest 29 uut bussi, millest 2 bussi saadetud detsembris edasi Kohtla-Järvele 12.baasi. Pargis aasta lõpuks 92 bussi.
1955 veebruaris kanti põlengu tagajärjel maha 17 bussi. Asemele saadi 20 uut bussi. Asendusbusside saabumisega veebruari lõpus saavutas ZIS 155 koguarv Tallinnas maksimumi ehk 95 bussi. Aasta teises pooles suunati kaks bussi edasi Haapsalu 6.baasi, kaks bussi Pärnu 7.baasi ja üks Kohtla-Järve 12.baasi, mis teeb aasta lõpuks busside arvuks 90.
1956 laekus Eestisse kokku ainult 5 bussi ZIS 155, millest ükski Tallinnasse ei jõudnud. Seevastu vähenes Tallinna pargis ZIS 155 arv 22 bussi võrra. 4 bussi saadeti Pärnu 7.baasi, neli bussi Narva 13.baasi, 3 bussi Saaremaa 11.baasi, 2 bussi Kohtla-Järve 12.baasi, 2 bussi Viljandi 8.baasi, 2 bussi Rakvere 2.baasi, 1 buss Tartu ATP-sse, 1 buss Haapsalu 6.baasi, 1 buss Paide 10.baasi, 1 buss Võru 3.baasi ja 1 buss kanti maha. Aasta lõpuks siis alles 68 bussi.
1957 saadud 12 uut bussi, millest suurem osa suunatud samal aastal edasi. Aasta jooksul vähenes busside arv 10 võrra. 3 bussi suunatud Viljandi 8.baasi, 2 bussi Paide 10.baasi, 2 bussi Hiiumaa 15.baasi, 1 buss Narva 13.baasi, 1 buss Haapsalu 6.baasi ja 1 buss Pärnu 7.baasi. Kokku aasta lõpus Tallinnas 70 bussi.
1958 enam uusi ZIL 155 busse ei laekunud. Suunatud 4 bussi K-Järve 12.baasi, 3 bussi Paide 10.baasi, 2 bussi Rapla 19.baasi, 2 bussi Valga 9.baasi, 2 bussi Viljandi 8.baasi, 2 bussi Rakvere 2.baasi ning 2 bussi maha kantud. Aasta lõpuks jäi alles 53 bussi.
1959 loobuti ainult 3 bussist. Üks suunati Viljandi 8.baasi, üks buss Rakvere 2.baasi ja üks utiili. Aasta lõpuks pargis 50 bussi.
1960 jooksul sai ZIS 155 Tallinna linnapildis harulduseks. Loobuti 41 bussist, alles jäi 9. 35 bussi saadeti vahetuskaubana Leningradi kasutatud Ikarus 66-te vastu. 5 bussi suunati vastloodud Narva ATP-sse ning 1 buss Rakvere 2.baasi.
1961 jooksul arvati 3 bussi vanarauaks, üks saadeti Paide 10.baasi ja üks Viljandi 8.baasi. Jäi 4 bussi.
1962 müüdi kaks bussi kinematograafia valitsusele ning üks kanti maha.
Viimane allesjäänud buss kohandati 1963 veebruaris tehnoabiks ning aasta hiljem müüdi maha.
Autotranspordibaas nr 4 Tartus. Kokku käis perioodil aprill 1951 kuni juuni 1964 mudelit ZIS 155 pargist läbi 32 bussi. 1951 jooksul saadi 5 uut bussi. 1952 saadi 4 uut bussi ja 2 kasutatud bussi Tallinna Autobussipargist ZIS 154 vastu. 1953 jooksul saadud 5 uut bussi. 1954 jaanuarist loodi reisijateveo korraldamiseks Tartu ATP ja kõik bussid viidi 4.baasist üle. Aasta jooksul saadi 7 uut bussi, 1955 2 uut, 1956 2 uut ja 1 kasutatud Tallinna pargist, 1957 4 uut. 1957 septembrist 1959 veebruarini olid kõik 32 bussi Tartu pargis kasutusel.
1959 kanti maha esimesed 2 bussi, 1960 veel üks. 1961 jooksul utiliseeriti 5 bussi, 1962 10 bussi. 1963 märtsis kohandati üks buss tehnilise abi masinaks, maha kanti 6 bussi, üks suunati Tartu 20.baasi ja üks teedeehitusvalitsusse nr 3. 1963 lõpuks oli kasutusel veel 1 ZIS 155 tehnoabi ja 5 ZIS 155 liinibussi, mis utiliseeriti 1964 jooksul. Juunist 1964 enam ZIS 155 Tartus liinibussina ei kasutatud. Viimane tehnilise abi masin kanti maha detsembris 1965.
Autotranspordibaas nr 12 Kohtla-Järvel. Kokku ZIS 155 tüüpi autobusse 34 ühikut ajaperioodil juuni 1951 kuni detsember 1964. 1951 saadud 2 uut bussi ja 2 vähekasutatud bussi Tallinna Autobussipargist. 1952 lisandus kaks uut bussi otse tehasest, 1953 4 uut bussi, 1954 9 uut bussi ja 2 kasutatud bussi Tallinnast, 1955 2 uut bussi ja üks kasutatud Tallinnast, 1956 üks uus buss, kaks kasutatud Tallinnast ja üks kasutatud Rakvere 2.baasist. 1956 aasta lõpuks oli Kohtla-Järvel 28 ZIS 155 tüüpi bussi. 1957 lisandus kaks uut ja üks kanti maha. 1958 jooksul saadi neli kasutatud bussi Tallinnast. Juuni 1958 kuni veebruar 1959 oli Kohtla-Järvel maksimaalne arv „jumbusid“, kokku 33 bussi. Järgnevatel aastatel hakkas see hulk vähenema. 10.septembrist 1959 nimetati Kohtla-Järve autotranspordibaas nr 12 ümber Kohtla-Järve ATP-ks. Sel aastal kanti maha üks buss, 1960 6 bussi, 1961 7 bussi, 1962 9 bussi, 1963 2 bussi ning viimased 8 bussi olid maas 1964 detsembriks.
Autotranspordibaas nr 13 Narvas. Kokku ZIS 155 tüüpi 18 autobussi perioodil september 1951 kuni märts 1967. 1951 kuni 1953 saadud igal aastal üks uus buss. 1954 laekus 3 uut bussi, 1955 üks uus. 1956 jooksul uusi busse ei saadud, kuid Tallinna Autobussipargist suunati Narva 4 kasutatud bussi. 1957 saadi üks uus ja üks vähekasutatud buss Tallinna pargist. 1. juulil 1960 Narva ATP moodustamise ajal oli ZIS 155 tüüpi busse Narvas 13 ühikut. Aasta lõpuni saadi Tallinnast 5 bussi juurde. 1961 novembris kanti esimene ZIS 155 maha. 1962 kanti maha 2 bussi, 1963 2 bussi, 1964 1 buss, 1965 5 bussi ja 1966 samuti 5 bussi. Viimased kaks bussi võeti liinilt maha 1967 jooksul. Üks läks utiili, teisest sai tehnoabi, mis liikus kuni 1968 lõpuni. Kokkuvõtteks võib öelda, et Narvas pidasid „jumbud“ kõige kauem vastu. Kui teistes rajoonides oli ZIS 155 63ndaks aastaks haruldane, siis Narvas oli see kuni 65.aastani põhiline linnaliini bussitüüp.
Autotranspordibaas nr 7 Pärnus. Septembrist 1951 kuni augustini 1963 oli Pärnus kokku 18 „jumbut“. 1951 lõpuks olid kohal esimesed 3 uut bussi. 1952 lisandus veel 3 uut bussi. 1953 saadi üks uus ja üks kasutatud buss Valga 9.baasist. 1954 lisandus 1 uus, 1955 1 uus ja 2 kasutatud bussi Tallinnast, 1956 1 uus ja 4 kasutatud bussi Tallinnast, viimane täiendus tuli 1957 Tallinnast ühe kasutatud bussi näol. Juulis 1959 kanti esimene ZIS 155 maha ja „jumbude“ arv Pärnus hakkas vähenema. 1960 peale Pärnu ATP moodustamist kanti maha 3 bussi, 1961 6 bussi, 1962 taas 6 bussi ning viimased kaks bussi 1963 suvel.
Autotranspordibaas nr 8 Viljandis. Oktoobrist 1951 kuni juunini 1965 käis Viljandi baasist läbi kokku 16 ZIS 155 tüüpi bussi. 1951 saadi kaks uut bussi, 1952 veel kaks uut, 1954 tuli üks uus, 1955 veel üks. 1956 lisandus 1 uus ja 2 kasutatud bussi Tallinnast, 1957 3 kasutatud bussi Tallinnast, 1958 veel 2 kasutatud bussi Tallinnast, 1959 üks kasutatud buss Tallinnast. Viimane järjekorras kuueteistkümnes „jumbu“ tuli Viljandisse juulis 1961 samuti Tallinnast kasutatuna. Kaks kuud hiljem kanti esimene ZIS 155 maha. Oktoobris 1961 kohandati üks ZIS 155 tehnilise abi masinaks. 1962 kanti maha 3 bussi ja 1 anti üle Viljandi Teedevalitsusele. Aasta lõpuks oli Viljandis 10 jumbut liinil ja üks tehnoabi. 1963 kanti maha 5 bussi, 1964 3 bussi ning üks tehti tehnoabiks. 1964 lõpuks oli 1 jumbu liinil ja 2 kasutusel tehnoabina. 1965 suvel muudeti ka viimane liinibuss tehnoabiks ning üks vanem tehnilise abina kasutatud jumbu utiliseeriti. Viimased kaks ZIS 155 kanti maha oktoobris 1966 ja mais 1967.
Autotranspordibaas nr 2 Rakveres. Rakveres oli ZIS 155 kasutusel ajavahemikul november 1951 kuni november 1963. Kokku oli kasutusel 9 bussi. Kaks bussi saadi uuena 1951.aastal. Järgmine uus tuli 1954, mis 1956 suunati edasi Kohtla-Järve 12.baasi. Asemele saadi kaks kasutatud bussi Tallinnast. Ka kõik järgnevad jumbud tulid Tallinna pargist kasutatutena. 1958 2 bussi, 1959 ja 1960 kummalgi aastal üks. Aprillist 1960 kuni maini 1962 oli Rakveres 8 bussi ZIS 155. Maha kanti need kõik suhteliselt lühikese aja jooksul. 1962 läks 6 bussi ja 1963 viimased kaks.
Autotranspordibaas nr 10 Paides. Ajavahemikul detsember 1951 kuni november 1963 liikus Paides kokku 9 jumbut. Esimene buss saadi uuena 1951.aastal. Teine uus buss alles 1955. Kõik järgmised tulid Tallinna Autobussipargist kasutatutena: 1956 1 buss, 1957 2 bussi, 1958 1 buss, 1959 kaks bussi ja 1961 1 buss. 1961 aprillist augustini olid Paide baasis kasutusel kõik 9 bussi. 1961 lõpuks oli 2 bussi maha kantud. 1962 läksid järgmised 5 bussi ning 1963 viimased 2.
Autotranspordibaas nr 11 Kingissepas. Novembrist 1950 kuni augustini 1966 oli Saaremaa pargis kokku 7 jumbut. 1950 saadi esimene vähekasutatud buss Tallinnast. 1952 lisandus 2 uut. Viimane uus buss tuli 1955. 1956 saadi kolm kasutatud bussi Tallinna pargist. Maha kanti ZIS 155 perioodil 1960 kuni 1966, igal aastal üks buss.
Autotranspordibaas nr 3 Võrus. Detsembrist 1951 jaanuarini 1965 liikus Võrus kokku 5 ZIS 155 tüüpi liinibussi. Uued bussid saadi 1951, 1952, 1954 ja 1955. Lisaks 1956 üks kasutatud buss Tallinnast. Maha kanti esimesed kaks bussi 1961. 1962 kohandati üks buss tehniliseks abiks. Ülejäänud kaks liinibussi kanti maha 1964 ja 1965. Tehnoabi läks rauda 1968 jaanuaris.
Autotranspordibaas nr 9 Valgas. September 1951 kuni november 1963 kokku 5 ZIS 155 liinibussi. 1951 saadi kaks bussi uuena, millest üks suunati 1953 aprillis edasi Pärnu 7.baasi. 1954 aastal oli Valga baasis üleüldse kokku 3 autobussi, üks jumbu moodustas kogu bussipargist 1/3, mis oli tol hetkel vabariigi kõige kõvem näitaja. 1955 saadi juurde veel üks 155 uuena. 1958 ja 1959 tuli kummalgi aastal üks kasutatud buss Tallinnast. Valga laeks jäi lõpuks 4 jumbut. Kaks jumbut kanti maha 1962 jooksul. 1963 muudeti üks buss tehnoabiks ja teine vanarauaks. Tehnoabi oli tegev kuni märtsini 1966.
Autotranspordibaas nr 6 Haapsalus. Detsembrist 1951 detsembrini 1963 käis Haapsalu pargist läbi 6 jumbut. Esimene tuli uuena 1951, järgmine 1952. Kaks kasutatud bussi Tallinnast laekus 1955, üks 1956 ja viimane samuti Tallinnast 1957. Maha kanti esimene 1961, kolm bussi 1962. Liinilt kadusid kaks viimast 1963 – üks vanarauda ja teine tehti tehnoabiks, mis oli tegevuses kuni märtsini 1971.
Autotranspordibaas nr 15 Kärdlas. Kokku käis Hiiumaa baasist läbi kaks jumbut, mis saadi üsna vahetult peale baasi moodustamist vähekasutatutena Tallinna Autobussipargist. Maha kanti mõlemad 1964, mis teeb ZIS 155 tegutsemise perioodiks Hiiumaa saarel august 1957 kuni juuni 1964.
Autotranspordibaas nr 19 Raplas. Rapla baasis jäi ZIS 155 esindatus kõige tagasihoidlikumaks. Osalt kindlasti sellepärast, et Rapla 19.baas moodustati alles 1958. Kokku oli selles baasis 2 jumbut, mis tulid kasutatult Tallinnast detsembris 1958 ning kanti maha 1962 detsembriks.
12.09.2013 23:53
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Mister X Ära
Mobilis in mobili

Postitusi: 445
Liitunud: Dec.2008
Postitus: #9
RE: Ennemuistsed jutud
Suur töö, suured tänud!

Tartlased otsustasid tõesti oma kahest ZIS-154-st loobuda, kuna omas ajas eesrindliku ja kapriisse diiselelektrilise mootori ekspluateerimisega oli tükk tegemist (võis minna lõhkuma!). Tallinnas oli see-eest nn. Välkude massiline kogemus olemas, mida tõendab nende soetamine ka teistest parkidest üle liidu. 1955. a. tulekahju Tallinna Autobussipargis läks pretsedendina ajalukku, kuna niivõrd massilist põlengut ei ole toimunud varem ega hiljem. Mingid kõlakad kahtlustasid süüdlastena bussijuhte, kuna samal ajal käis juurdlus "piletiraha riisujate" grupiviisilise tegevuse üle. Moskva korraldusel saadi plaaniväliseid lisabusse.

Samuti on hästi esitatud ZIS-155-te saatus meie väiksemates parkides. Kui üks seltsimees on varem väitnud, et Pärnus vabaneti "Jumbudest" juba busside 7. baasist üleviimise ajaks vastloodud Pärnu ATP-sse 60. aasta suvel, siis nüüd näeme, et viimane 155 läks seal rauda suvel 1963. Jumbude intensiivkasutuse kestvusrekord kuulub Narvale, ent omamoodi huvitav on fakt veel 71. a. Haapsalus kulgenud tehnoabist.
(selle postituse viimane muutmine: 13.09.2013 11:22 Mister X.)
13.09.2013 11:02
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
mustninja Ära
enemigo del mundo

Postitusi: 501
Liitunud: Nov.2008
Postitus: #10
RE: Ennemuistsed jutud
http://forum.automoto.ee/showthread.php?...#pid340365

Panin lingi Automoto foorumisse, kuhu lisasin väikese ülevaate nõukogudeaegsetest automajanditest Eestis. Hetkel on küll vaid Tallinna ja Harjumaa osa üleval. Ülejäänud piirkonnad lisanduvad lähipäevil.
29.04.2014 23:50
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
lauri3885 Ära
Tallinna ühistranspordi huviline

Postitusi: 1,678
Liitunud: Jan.2012
Postitus: #11
RE: Ennemuistsed jutud
Väga hea ülevaade!

Rohkem uusi trolle,tramme ja busse!Rolleyes
Samas oskust hinnata retro sõidukeid!Smile
(selle postituse viimane muutmine: 30.04.2014 01:55 lauri3885.)
30.04.2014 01:55
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
mustninja Ära
enemigo del mundo

Postitusi: 501
Liitunud: Nov.2008
Postitus: #12
RE: Ennemuistsed jutud
Panin kokku väikse ülevaate Tallinna Autobussipargis kasutusel olnud bussitüüpidest tabeli kujul aastate lõikes vahemikus 1949 kuni 2014. Tabelis on välja toodud sõidukite arv iga aasta 31.detsembri seisuga. Üleval pool halli joont on reisijateveo andmed ja allpool majandusmasinate (õppesõidukid, tehnoabid, liiniteenistus, liikuvad dispetšeripunktid, einelauad jms) arv. Majandusmasinate koguarvu suutsin tuvastada üksikutel aastatel, sellepärast ka küsimärgid. Samas busside arv majandusmasinate hulgas on olemas. Kõige alumine rida võtab kokku kõik pargi sõidukid.
Alustasin 1949.aastast, kuna enne seda oli aruandlus erinevate markide täpse arvu määramiseks liiga lünklik. 1949 aasta majandusmasinate real on arvestatud ka sõidu- ja veotaksod, sellepärast ka nii suur number.


.pdf  TAP loend.pdf (Suurus: 45.3 KB / Allalaadimisi: 808)
04.01.2015 00:43
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Regardman Ära
Kes see friik on?

Postitusi: 1,389
Liitunud: Nov.2008
Postitus: #13
RE: Ennemuistsed jutud
Ikarus 260 alla kvalifitseeruvad seeriad 260.01, 260.18?
Kas Ikarus 180 all pool muude hulgas on arvestatud õppebussidena? Mujal neid kasutuses ei kujuta ette.
(selle postituse viimane muutmine: 05.01.2015 12:22 Regardman.)
05.01.2015 12:19
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
mustninja Ära
enemigo del mundo

Postitusi: 501
Liitunud: Nov.2008
Postitus: #14
RE: Ennemuistsed jutud
(05.01.2015 12:19)Regardman Kirjutas:  Ikarus 260 alla kvalifitseeruvad seeriad 260.01, 260.18?
Kas Ikarus 180 all pool muude hulgas on arvestatud õppebussidena? Mujal neid kasutuses ei kujuta ette.

Jah, Ikarus 260.01 ja 260.18 on koondatud ühele reale, kuna need ei ole tagantjärgi enam eristatavad. Sama lugu Ikarus 250 ja 250.12 modifikatsiooniga. 250 puhul saaks tõenäoliselt fotode pealt eristada, aga selleks peaks kõigi busside fotod olemas olema.
Ikarus 180 olid kasutusel õppebussidena.
Majandusmasinate osas ei ole erinevaid modifikatsioone üldjuhul eristatud. Erandiks on 260.27, mis on ka ametlikus aruandluses eraldi välja toodud.
05.01.2015 13:27
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
mustninja Ära
enemigo del mundo

Postitusi: 501
Liitunud: Nov.2008
Postitus: #15
RE: Ennemuistsed jutud
Koostasin samasuguse tabeli Viljandi bussipargi kohta. Loogika sama. Kuni 1972 on tabelis autotranspordibaas nr 8 andmed, alates 1973 Viljandi ATP.


Lisatud manus(ed)
.pdf  VATP loend.pdf (Suurus: 41.92 KB / Allalaadimisi: 786)
08.01.2015 14:55
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
mustninja Ära
enemigo del mundo

Postitusi: 501
Liitunud: Nov.2008
Postitus: #16
RE: Ennemuistsed jutud
Nüüd on olemas ka tabel Pärnu bussipargi kohta.
Kuni 1959 autotranspordibaas nr 7 andmed ja alates 1960 Pärnu ATP.


Lisatud manus(ed)
.pdf  PATP loend.pdf (Suurus: 45.7 KB / Allalaadimisi: 803)
16.01.2015 02:10
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
mustninja Ära
enemigo del mundo

Postitusi: 501
Liitunud: Nov.2008
Postitus: #17
RE: Ennemuistsed jutud
Busside loend autotranspordibaas nr 15 ehk Hiiumaa Autobaasi kohta. Alates 1994 on lisatud ka OÜ Tiit Liinid, kuna need kaks ettevõtet ei olnud 90ndatel selgelt eristatavad.


Lisatud manus(ed)
.pdf  AB15 loend.pdf (Suurus: 37.92 KB / Allalaadimisi: 782)
05.02.2015 23:45
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
mustninja Ära
enemigo del mundo

Postitusi: 501
Liitunud: Nov.2008
Postitus: #18
RE: Ennemuistsed jutud
Võru Autobaas ehk autotranspordibaas nr 3.


Lisatud manus(ed)
.pdf  AB3 loend.pdf (Suurus: 43.65 KB / Allalaadimisi: 738)
24.02.2015 20:41
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
mustninja Ära
enemigo del mundo

Postitusi: 501
Liitunud: Nov.2008
Postitus: #19
RE: Ennemuistsed jutud
Nüüd on olemas ka tabel Kohtla-Järve osas. Siin on kuni 1959 arvestatud autotranspordibaas nr 12 andmed ja edasi Kohtla-Järve ATP. 2001 aasta numbrid ei ole aasta lõpu seisuga, vaid on pankroti järel AS Järve Bussipargile üle antud veerem.


Lisatud manus(ed)
.pdf  KJATP loend.pdf (Suurus: 41.26 KB / Allalaadimisi: 635)
05.04.2015 22:25
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
raulito Ära
Friik

Postitusi: 1,560
Liitunud: Nov.2008
Postitus: #20
RE: Ennemuistsed jutud
http://digar.nlib.ee/digar/show.action?id=222534

5 septembri Põhjarannikus leheküljel 5 on juttu Kohtla-Järve bussiliikluse algusaegadest.

Alates 30 novembrist 2009 issi
14.09.2015 07:56
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Postita vastus 


Vali alamfoorum:




Võta ühendustytra.euTagasi ülesTagasi sisu juurdeLihtsustatud versioonRSS voog