RE: Ennemuistsed jutud
Ei hakanud uut teemat looma, kuna see pealkiri läheb kui mitte päris kümnesse, siis üheksa-pool tuleb ära. Praeguseks on juba pea poolteist aastat erinevaid arhiive läbi töötatud ja asi sealmaal, et saab ka mõned kokkuvõtted teha. Teemaks bussid Eestis 50ndatel ja täpsemalt Moskvas toodetud ZIS 154 ja ZIS 155, mida siinmail ka vastavalt "välkude" ja "jumbude" nime all tunti. Peamiselt ENSV autotranspordiettevõtete aastabilansside ja teede- ja sideministri käskkirjade põhjal olen pannud kokku enam-vähem arusaadava pildi nimetatud busside liikumisest Eesti bussimajandite vahel.
ZIS 154
Moskva Stalini nimelise tehase elektrodiiselbuss, mis oli tootmises aastail 1947-1950. Eestisse tarniti ajavahemikul mai 1948 kuni august 1950 kokku 32 bussi. Aastail 1954-1956 lisandus 49 kasutatud bussi vennasvabariikidest, mis teeb seda tüüpi busside koguarvuks Eestis 81.
Kronoloogiast täpsemalt. Esimesed neli bussi saabusid 1948 kevadel Tallinna tolleaegsesse autotranspordibaasi nr 5. Kokku tuli aasta lõpuks 14 bussi, kõik Tallinnasse. 1949 jooksul tuli Moskvast 13 bussi, millest 2 bussi sai Tartu autotranspordibaas nr 4, 11 bussi Tallinna Autobussipark. 1950 jooksul tuli 5 bussi, kõik Tallinnasse. 1950 aasta lõpuks oli Tallinnas 30 bussi ja Tartus 2 bussi. Novembris 1952 otsustati Tartu autobaasis ZIS 154 tüüpi bussidest loobuda ja saadeti selleks hetkeks mõlemad juba osaliselt dekomplekteeritud bussid Tallinnasse, kus need korda seati ja uuesti kasutusele võeti.
Novembris 1954 saadeti Ashabadist Tallinna Autobussiparki 6 kasutatud ZIS 154. 1955 veebruari tulekahjus hävis 4 bussi, millest said esimesed mahakantud seda tüüpi autobussid. Lisaks läks samal aastal üks buss mahakandmisele avariiga seoses. Juurde saadi juulis 15 bussi Frunzest (tänapäeval Biškek) ja detsembris 20 bussi Leningradist.
1956 aprillis saabusid Tallinna 8 ühikut ZIS 154 Stalinabadist (tänapäeval Dušanbe), mis jäid ka viimaseks täienduseks omasuguste seas. Ajavahemikul aprillist juunini 1956 oli Eestis kasutusel 76 ZIS 154 tüüpi bussi, kõik Tallinna Autobussipargis. Edasi hakkas seda tüüpi busside hulk vähenema. Juunis 1956 kanti maha 7 bussi. Aasta lõpuks veel 4. Järgnevate aastate lõikes vähenes busside arv järgmiselt: 1957 jooksul 15 bussi võrra, 1958 jooksul 26 võrra, 1959 jooksul 14 võrra, 1960 jooksul kanti maha 4 bussi ja 1961 jooksul 6 bussi. Kaks viimast läksid augustis 1961. Mahakantud bussid realiseeriti üldjuhul ilma mootorita vaid kere ja veermiku kujul erinevatele ehitustrustidele ja teedevalitsustele liikuvateks soojakuteks.
ZIS 155
Moskva Stalini nimelise tehase bensiiniküttel autobuss, mida toodeti aastail 1949-1957 (viimasel aastal juba ZIL 155 nime all). Eestisse tarniti perioodil mai 1950 kuni september 1957 kokku 224 seda tüüpi bussi. Kuni 1953 aastani tarniti eranditult kõik ZIS 155 tüüpi bussid Tallinna Autobussiparki, kust need siis vastavalt vajadusele edasi jaotati. Tasub ära märkida, et kuni 1951 lõpuni kanti kõik bussid ka Tallinna pargi bilansist läbi, kuigi märkimisväärne osa neist kordagi Tallinnas liinil ei käinud. ZIS 155 näol on tegemist 1950-te aastate ühe peamise bussitüübiga siinmail, mis oli esindatud kõigis tol ajal tegutsenud reisijatevedu korraldavates automajandites. Kuni 1955 lõpuni oli valdav enamus selletüübilisi autobusse kasutusel Tallinna Autobussipargis. Edaspidi seoses Ikaruste kasutuselevõtuga Tallinna pargis hakati nii uusi kui ka Tallinnas üleliigseks osutunud „jumbusid“ rohkem rajoonidesse jagama. Erinevalt ZIS 154-st kasutati ZIS 155 ka tehnilise abi sõidukina ja seda lisaks autobaasidele ka teedevalitsustes.
ZIS 155 liikumistest täpsema ülevaate saamiseks kirjeldan majandite kaupa.
Tallinna Autobussipark. Kokku ZIS 155 tüüpi liinibusse perioodil mai 1950 kuni veebruar 1963 131 ühikut. Viimane käigusolnud buss kohandatud tehnoabiks ja müüdud edasi Tallinna Elamuehituskombinaadile aprillis 1964. Aastate lõikes busside liikumine järgmine:
1950 saadud 5 autobussi, millest 1 autobuss peale 3 kuulist kasutamist suunatud edasi Saaremaa autobaasi nr 11.
1951 laekunud kokku 50 bussi, millest Tallinna Autobussiparki jäi 30. Ülejäänud 20 bussi kantud bilanssi ja suunatud koheselt edasi teistesse majanditesse. Lisaks saadeti kaks bussipargis arvele võetud bussi peale mõningast kasutamist edasi Kohtla-Järve autobaasi nr 12. Aasta lõpuks majandis 32 bussi.
1952 saadud 15 uut bussi. Kaks kasutatud bussi saadetud Tartu autobaasi nr 4 vahetuskaubana kahe ZIS 154 vastu. Aasta lõpuks majandis 45 bussi.
1953 saadud uuena 20 bussi. Ära ei antud ühtki ning aasta lõpus seega pargis 65 bussi.
1954 saadud tehasest 29 uut bussi, millest 2 bussi saadetud detsembris edasi Kohtla-Järvele 12.baasi. Pargis aasta lõpuks 92 bussi.
1955 veebruaris kanti põlengu tagajärjel maha 17 bussi. Asemele saadi 20 uut bussi. Asendusbusside saabumisega veebruari lõpus saavutas ZIS 155 koguarv Tallinnas maksimumi ehk 95 bussi. Aasta teises pooles suunati kaks bussi edasi Haapsalu 6.baasi, kaks bussi Pärnu 7.baasi ja üks Kohtla-Järve 12.baasi, mis teeb aasta lõpuks busside arvuks 90.
1956 laekus Eestisse kokku ainult 5 bussi ZIS 155, millest ükski Tallinnasse ei jõudnud. Seevastu vähenes Tallinna pargis ZIS 155 arv 22 bussi võrra. 4 bussi saadeti Pärnu 7.baasi, neli bussi Narva 13.baasi, 3 bussi Saaremaa 11.baasi, 2 bussi Kohtla-Järve 12.baasi, 2 bussi Viljandi 8.baasi, 2 bussi Rakvere 2.baasi, 1 buss Tartu ATP-sse, 1 buss Haapsalu 6.baasi, 1 buss Paide 10.baasi, 1 buss Võru 3.baasi ja 1 buss kanti maha. Aasta lõpuks siis alles 68 bussi.
1957 saadud 12 uut bussi, millest suurem osa suunatud samal aastal edasi. Aasta jooksul vähenes busside arv 10 võrra. 3 bussi suunatud Viljandi 8.baasi, 2 bussi Paide 10.baasi, 2 bussi Hiiumaa 15.baasi, 1 buss Narva 13.baasi, 1 buss Haapsalu 6.baasi ja 1 buss Pärnu 7.baasi. Kokku aasta lõpus Tallinnas 70 bussi.
1958 enam uusi ZIL 155 busse ei laekunud. Suunatud 4 bussi K-Järve 12.baasi, 3 bussi Paide 10.baasi, 2 bussi Rapla 19.baasi, 2 bussi Valga 9.baasi, 2 bussi Viljandi 8.baasi, 2 bussi Rakvere 2.baasi ning 2 bussi maha kantud. Aasta lõpuks jäi alles 53 bussi.
1959 loobuti ainult 3 bussist. Üks suunati Viljandi 8.baasi, üks buss Rakvere 2.baasi ja üks utiili. Aasta lõpuks pargis 50 bussi.
1960 jooksul sai ZIS 155 Tallinna linnapildis harulduseks. Loobuti 41 bussist, alles jäi 9. 35 bussi saadeti vahetuskaubana Leningradi kasutatud Ikarus 66-te vastu. 5 bussi suunati vastloodud Narva ATP-sse ning 1 buss Rakvere 2.baasi.
1961 jooksul arvati 3 bussi vanarauaks, üks saadeti Paide 10.baasi ja üks Viljandi 8.baasi. Jäi 4 bussi.
1962 müüdi kaks bussi kinematograafia valitsusele ning üks kanti maha.
Viimane allesjäänud buss kohandati 1963 veebruaris tehnoabiks ning aasta hiljem müüdi maha.
Autotranspordibaas nr 4 Tartus. Kokku käis perioodil aprill 1951 kuni juuni 1964 mudelit ZIS 155 pargist läbi 32 bussi. 1951 jooksul saadi 5 uut bussi. 1952 saadi 4 uut bussi ja 2 kasutatud bussi Tallinna Autobussipargist ZIS 154 vastu. 1953 jooksul saadud 5 uut bussi. 1954 jaanuarist loodi reisijateveo korraldamiseks Tartu ATP ja kõik bussid viidi 4.baasist üle. Aasta jooksul saadi 7 uut bussi, 1955 2 uut, 1956 2 uut ja 1 kasutatud Tallinna pargist, 1957 4 uut. 1957 septembrist 1959 veebruarini olid kõik 32 bussi Tartu pargis kasutusel.
1959 kanti maha esimesed 2 bussi, 1960 veel üks. 1961 jooksul utiliseeriti 5 bussi, 1962 10 bussi. 1963 märtsis kohandati üks buss tehnilise abi masinaks, maha kanti 6 bussi, üks suunati Tartu 20.baasi ja üks teedeehitusvalitsusse nr 3. 1963 lõpuks oli kasutusel veel 1 ZIS 155 tehnoabi ja 5 ZIS 155 liinibussi, mis utiliseeriti 1964 jooksul. Juunist 1964 enam ZIS 155 Tartus liinibussina ei kasutatud. Viimane tehnilise abi masin kanti maha detsembris 1965.
Autotranspordibaas nr 12 Kohtla-Järvel. Kokku ZIS 155 tüüpi autobusse 34 ühikut ajaperioodil juuni 1951 kuni detsember 1964. 1951 saadud 2 uut bussi ja 2 vähekasutatud bussi Tallinna Autobussipargist. 1952 lisandus kaks uut bussi otse tehasest, 1953 4 uut bussi, 1954 9 uut bussi ja 2 kasutatud bussi Tallinnast, 1955 2 uut bussi ja üks kasutatud Tallinnast, 1956 üks uus buss, kaks kasutatud Tallinnast ja üks kasutatud Rakvere 2.baasist. 1956 aasta lõpuks oli Kohtla-Järvel 28 ZIS 155 tüüpi bussi. 1957 lisandus kaks uut ja üks kanti maha. 1958 jooksul saadi neli kasutatud bussi Tallinnast. Juuni 1958 kuni veebruar 1959 oli Kohtla-Järvel maksimaalne arv „jumbusid“, kokku 33 bussi. Järgnevatel aastatel hakkas see hulk vähenema. 10.septembrist 1959 nimetati Kohtla-Järve autotranspordibaas nr 12 ümber Kohtla-Järve ATP-ks. Sel aastal kanti maha üks buss, 1960 6 bussi, 1961 7 bussi, 1962 9 bussi, 1963 2 bussi ning viimased 8 bussi olid maas 1964 detsembriks.
Autotranspordibaas nr 13 Narvas. Kokku ZIS 155 tüüpi 18 autobussi perioodil september 1951 kuni märts 1967. 1951 kuni 1953 saadud igal aastal üks uus buss. 1954 laekus 3 uut bussi, 1955 üks uus. 1956 jooksul uusi busse ei saadud, kuid Tallinna Autobussipargist suunati Narva 4 kasutatud bussi. 1957 saadi üks uus ja üks vähekasutatud buss Tallinna pargist. 1. juulil 1960 Narva ATP moodustamise ajal oli ZIS 155 tüüpi busse Narvas 13 ühikut. Aasta lõpuni saadi Tallinnast 5 bussi juurde. 1961 novembris kanti esimene ZIS 155 maha. 1962 kanti maha 2 bussi, 1963 2 bussi, 1964 1 buss, 1965 5 bussi ja 1966 samuti 5 bussi. Viimased kaks bussi võeti liinilt maha 1967 jooksul. Üks läks utiili, teisest sai tehnoabi, mis liikus kuni 1968 lõpuni. Kokkuvõtteks võib öelda, et Narvas pidasid „jumbud“ kõige kauem vastu. Kui teistes rajoonides oli ZIS 155 63ndaks aastaks haruldane, siis Narvas oli see kuni 65.aastani põhiline linnaliini bussitüüp.
Autotranspordibaas nr 7 Pärnus. Septembrist 1951 kuni augustini 1963 oli Pärnus kokku 18 „jumbut“. 1951 lõpuks olid kohal esimesed 3 uut bussi. 1952 lisandus veel 3 uut bussi. 1953 saadi üks uus ja üks kasutatud buss Valga 9.baasist. 1954 lisandus 1 uus, 1955 1 uus ja 2 kasutatud bussi Tallinnast, 1956 1 uus ja 4 kasutatud bussi Tallinnast, viimane täiendus tuli 1957 Tallinnast ühe kasutatud bussi näol. Juulis 1959 kanti esimene ZIS 155 maha ja „jumbude“ arv Pärnus hakkas vähenema. 1960 peale Pärnu ATP moodustamist kanti maha 3 bussi, 1961 6 bussi, 1962 taas 6 bussi ning viimased kaks bussi 1963 suvel.
Autotranspordibaas nr 8 Viljandis. Oktoobrist 1951 kuni juunini 1965 käis Viljandi baasist läbi kokku 16 ZIS 155 tüüpi bussi. 1951 saadi kaks uut bussi, 1952 veel kaks uut, 1954 tuli üks uus, 1955 veel üks. 1956 lisandus 1 uus ja 2 kasutatud bussi Tallinnast, 1957 3 kasutatud bussi Tallinnast, 1958 veel 2 kasutatud bussi Tallinnast, 1959 üks kasutatud buss Tallinnast. Viimane järjekorras kuueteistkümnes „jumbu“ tuli Viljandisse juulis 1961 samuti Tallinnast kasutatuna. Kaks kuud hiljem kanti esimene ZIS 155 maha. Oktoobris 1961 kohandati üks ZIS 155 tehnilise abi masinaks. 1962 kanti maha 3 bussi ja 1 anti üle Viljandi Teedevalitsusele. Aasta lõpuks oli Viljandis 10 jumbut liinil ja üks tehnoabi. 1963 kanti maha 5 bussi, 1964 3 bussi ning üks tehti tehnoabiks. 1964 lõpuks oli 1 jumbu liinil ja 2 kasutusel tehnoabina. 1965 suvel muudeti ka viimane liinibuss tehnoabiks ning üks vanem tehnilise abina kasutatud jumbu utiliseeriti. Viimased kaks ZIS 155 kanti maha oktoobris 1966 ja mais 1967.
Autotranspordibaas nr 2 Rakveres. Rakveres oli ZIS 155 kasutusel ajavahemikul november 1951 kuni november 1963. Kokku oli kasutusel 9 bussi. Kaks bussi saadi uuena 1951.aastal. Järgmine uus tuli 1954, mis 1956 suunati edasi Kohtla-Järve 12.baasi. Asemele saadi kaks kasutatud bussi Tallinnast. Ka kõik järgnevad jumbud tulid Tallinna pargist kasutatutena. 1958 2 bussi, 1959 ja 1960 kummalgi aastal üks. Aprillist 1960 kuni maini 1962 oli Rakveres 8 bussi ZIS 155. Maha kanti need kõik suhteliselt lühikese aja jooksul. 1962 läks 6 bussi ja 1963 viimased kaks.
Autotranspordibaas nr 10 Paides. Ajavahemikul detsember 1951 kuni november 1963 liikus Paides kokku 9 jumbut. Esimene buss saadi uuena 1951.aastal. Teine uus buss alles 1955. Kõik järgmised tulid Tallinna Autobussipargist kasutatutena: 1956 1 buss, 1957 2 bussi, 1958 1 buss, 1959 kaks bussi ja 1961 1 buss. 1961 aprillist augustini olid Paide baasis kasutusel kõik 9 bussi. 1961 lõpuks oli 2 bussi maha kantud. 1962 läksid järgmised 5 bussi ning 1963 viimased 2.
Autotranspordibaas nr 11 Kingissepas. Novembrist 1950 kuni augustini 1966 oli Saaremaa pargis kokku 7 jumbut. 1950 saadi esimene vähekasutatud buss Tallinnast. 1952 lisandus 2 uut. Viimane uus buss tuli 1955. 1956 saadi kolm kasutatud bussi Tallinna pargist. Maha kanti ZIS 155 perioodil 1960 kuni 1966, igal aastal üks buss.
Autotranspordibaas nr 3 Võrus. Detsembrist 1951 jaanuarini 1965 liikus Võrus kokku 5 ZIS 155 tüüpi liinibussi. Uued bussid saadi 1951, 1952, 1954 ja 1955. Lisaks 1956 üks kasutatud buss Tallinnast. Maha kanti esimesed kaks bussi 1961. 1962 kohandati üks buss tehniliseks abiks. Ülejäänud kaks liinibussi kanti maha 1964 ja 1965. Tehnoabi läks rauda 1968 jaanuaris.
Autotranspordibaas nr 9 Valgas. September 1951 kuni november 1963 kokku 5 ZIS 155 liinibussi. 1951 saadi kaks bussi uuena, millest üks suunati 1953 aprillis edasi Pärnu 7.baasi. 1954 aastal oli Valga baasis üleüldse kokku 3 autobussi, üks jumbu moodustas kogu bussipargist 1/3, mis oli tol hetkel vabariigi kõige kõvem näitaja. 1955 saadi juurde veel üks 155 uuena. 1958 ja 1959 tuli kummalgi aastal üks kasutatud buss Tallinnast. Valga laeks jäi lõpuks 4 jumbut. Kaks jumbut kanti maha 1962 jooksul. 1963 muudeti üks buss tehnoabiks ja teine vanarauaks. Tehnoabi oli tegev kuni märtsini 1966.
Autotranspordibaas nr 6 Haapsalus. Detsembrist 1951 detsembrini 1963 käis Haapsalu pargist läbi 6 jumbut. Esimene tuli uuena 1951, järgmine 1952. Kaks kasutatud bussi Tallinnast laekus 1955, üks 1956 ja viimane samuti Tallinnast 1957. Maha kanti esimene 1961, kolm bussi 1962. Liinilt kadusid kaks viimast 1963 – üks vanarauda ja teine tehti tehnoabiks, mis oli tegevuses kuni märtsini 1971.
Autotranspordibaas nr 15 Kärdlas. Kokku käis Hiiumaa baasist läbi kaks jumbut, mis saadi üsna vahetult peale baasi moodustamist vähekasutatutena Tallinna Autobussipargist. Maha kanti mõlemad 1964, mis teeb ZIS 155 tegutsemise perioodiks Hiiumaa saarel august 1957 kuni juuni 1964.
Autotranspordibaas nr 19 Raplas. Rapla baasis jäi ZIS 155 esindatus kõige tagasihoidlikumaks. Osalt kindlasti sellepärast, et Rapla 19.baas moodustati alles 1958. Kokku oli selles baasis 2 jumbut, mis tulid kasutatult Tallinnast detsembris 1958 ning kanti maha 1962 detsembriks.
|