Piletisüsteem peab olema võimalikult lihtne ja loogiline.

Kui paberpiletite süsteem kehtib 31. detsembrini, siis peaks müügikohad neid ostma varuga ning linn peaks pärast ülejäägid sama hinnaga tagasi ostma. See oleks kliendisõbralik lahendus, müüjad ei kaotaks ka midagi ning linn kaotaks ainult piletite omahinna võrra raha. Miks selle asemel valitakse ebamugavam variant, ei tea.

Mis välisturiste puudutab, siis tänapäeval võiks eeldada, et linnas liigub ringi palju inimesi, kellele pole iseenesestmõistetavad needsamad asjad, mis meile. Kui number 2 troll sõitis, tuli selle peale aeg-ajalt välismaalasi, kes arvasid, et see on number 2 buss, mis lennujaama viib - aga maailmas ongi ka linnu, kus erinevad transpordiliigid on ühes numeratsioonis (või loetakse trolle samaks transpordiliigiks kui busse). Olen suhelnud ühe Tallinnas elava välismaalasega, kes ei sõitnud põhimõtteliselt trammiga, sest ta sai oma esimesel trammisõidul trahvi. Ta ostis pileti, pani selle kompostrisse ja midagi ei juhtunud, seega ta eeldas, et see ei tööta. Tegelikult polnud lihtsalt kompostril mingit vihjet, et rohelist plastmassjublakat tuleb enda poole tõmmata ja pilet ei komposteeru automaatselt nagu teistes riikides, kus kompostreid kasutatakse.

Ma räägin seda sellepärast, et arvan, et ühissõidukite piletisüsteem (nagu ka näiteks liinivõrk) peaks olema võimalikult lihtne ja mugav. Muidugi on uhke luua mingi kõrgtehnoloogiline süsteem, ennast sellega kurssi viia ja siis väita, et need, kes sellest süsteemist midagi ei jaga, on ise laisad ja lollid - aga piletisüsteemi kasutavad tuhanded inimesed, kelle hulgas on väga erinevaid inimesi. Piletisüsteem peakski olema sõna otseses mõttes ka lollidele arusaadav, tavainimestest rääkimata.

Ja lõpuks veel paar väikest näidet Euroopast. Riias on umbes samasugune elektrooniline süsteem nagu meil, aga neil on peale plastmassist isikustatud kiipkaartide (sinised) ning juhi käest ostetud piletite (paberist) olemas ka kioskites müüdavad papist kiipkaardid (kollased), mille peale saab laadida 1 kuni 20 sõitu või päevapileti. Sisuliselt siis on säilitatud võimalus kioskist üksikpilet osta, mis sest, et elektrooniline. Miks meil nii ei saaks?

Ja üks negatiivne näide - sattusin eelmisel aastal Ljubljanasse, Sloveeniasse. Olin seal ka varem käinud ja siis sai pileti eest maksta kas otse juhile või siis võis osta kioskist žetooni, mis toimis piletina. Kui ma aga viimati seal käisin, siis selgus, et nad on üle läinud ainult elektroonilisele süsteemile - selleks, et osta üks bussipilet, pidin ma ostma ka kaheeurose Urbana kaardi, kuhu see pilet laadida. Bussijuhid ei müünud mingeid pileteid ega ka neid kaarte. Üllatavalt turistivaenulik süsteem, ja kuna tegu on suhteliselt väikese linnaga, otsustasingi hoopis jala liigelda. Niisiis on võimalik ka hullemini asju korraldada kui Tallinnas.