(22.06.2012 21:55)lauri3885 Kirjutas:  Mul selline küsimus,mõni teadjam ehk oskab vastata.Et olemas riiklikest numbrimärkidest tähekombinatsioonid BA../BB../BC../BD../BF../BG.. et miks BE.. kombinatsiooni ei ole?
Samuti lõpevad M ja T algavad tähekombinatsioonid poole pealt ära,näiteks on MN.. Aga MM.. MO.. MP.. enam ei ole,v.a. eri tellimused.

Millegipärast kadusid pärast ARK ja MNT ühinemist välja antavatel numbritel ära kõik täishäälikud. 2 aastat tagasi välja antud BCI seeria oli minu teada viimane, kus täishäälik sees. M-i puhul mindi pärast MG kombinatsioonilt MK-le ja pärast MN-i tulgi tagasi MH juurde. Tartus antakse hetkel välja TJR seeriat.

Ükapäew nähtud numbrit 000 AIA.Kas tegu priwaatnumbriga?.Minu teada 000 numbreid pole.

(23.06.2012 10:12)PETSS Kirjutas:  Ükapäew nähtud numbrit 000 AIA.Kas tegu priwaatnumbriga?.Minu teada 000 numbreid pole.

MERCEDES-BENZ R 350 4MATIC ja loomulikult eritellimusel number!

On 000 võimalik saada küll.

Kas wastab tõele ,et LOWA trammid reparatsiooni omad olid?

(24.06.2012 17:11)PETSS Kirjutas:  Kas wastab tõele ,et LOWA trammid reparatsiooni omad olid?

Hästi ei usu,kuigi mine sa tea.Pigem arvan et loomuliku arengu tulemus.

Kui esimese maailmasõja lõpetas Versailles rahuleping, millega määrati Saksamaale suured reparatsioonikohustused võitjariikidele, siis pärast Teist Maailmasõda ei sõlmitud sakslastega mingitki rahulepingut, kuid muidugi nõuti reparatsioone ning sakslastelt võeti Ida-Preisimaa ja saksa elanikud sundevakueeriti võitjatele antud territooriumidelt. Ülejäänud Saksamaa ja Berliin jagati okupatsioonitsoonideks nelja võitjariigi vahel. Kõik mis Saksamaal (eriti Nõukogude okupatsioonitsoonis) veel vähegi väärt oli, tassiti lihtsalt minema, ilma igasuguse lepinguta. Jalta konverentsil oli küll otsustatud, et Saksamaa riigimehed ja väejuhid tuleb tuua sõjakuritegudes süüdistatavaina kohtu ette, aga milline saab olema Saksamaa majanduskahjude korvamine ei otsustatud sealgi.
Edasi algas aga külm sõda ja SDV-s jätkus elu Moskva taktikepi all. See mida seal tehti või toodeti 50-ndatest aastatest alates, seda ei saa küll enam otseseks reparatsiooniks pidada. Või kui, siis oli kogu selle riigi elu saksa rahva ühe osa reparatsioon NSVL-le sõja eest ja seda kuni aastani 1989.
LOWA-trammegi hakati ju tootma alles 1954-55, s.o. 9-10 aastat peale sõda. Miks nad peaksid olema rohkem reparatsioonikaup, kui vaid 2 aastat hiljem ehitatud Gothad?

Ma l waidlema ei hakka,Midagi ju pidi SSSR ja DDR juhtuma 17 juunit 1953.

(24.06.2012 20:06)PETSS Kirjutas:  Ma l waidlema ei hakka,Midagi ju pidi SSSR ja DDR juhtuma 17 juunit 1953.

Vastastikuse Majandusabi Nõukogu hakkas tegutsema 1949.a.
http://et.wikipedia.org/wiki/Vastastikus...C3%B5ukogu
Seal määrati (milline riik oli põhimääraja, pole vist vaja ette ütelda), kes mida, kui palju ja kellele tootma pidi. LOWA-tramme telliti NL kitsarööpmelistele linnadele Moskva poolt (telliti, mitte enam ei röövitud, s.t et midagi nende eest ka maksti või saadeti vastukaupa). Iseküsimus oli see, et vaid 10 aastat peale sõja lõppu polnud paljud linnad nõus mingite "fašistide" toodangut vastu võtma, olgugi et see oli tehniliselt juba hoopis uus põlvkond võrreldes varasemate trammidega. Tagantjärele ei teagi, kui palju esialgsetes Moskva plaanides neid LOWA-sid Tallinnale määratud oli, aga kindlasti mitte 20 paari, nagu neid lõpuks saabus.

1956 0lid wastamisi Ungari ja SSSR armee.1968 olid Prahas kõige hullemad just DDR wäedMul senini meeles Soome TV nähtud kaadrid wene tankid tänawatel..Rahwas keeras selja j´kordasid sõnu SWPOBODA.

---

wene tankidele joonist peaele walged triibud,et eristuda teistest,

Kas Pärnu bussipark olnud kõikseaig samas kohas? Ma täna isaga wanu pilte waatasin ja 1968-69 pildid Pärnu bussipargist.Ikarus 620 ja LAZ 695 seismas.Sest bussijaamas pole need pildid kindlasti tehtud,isal seal üks tuttaw bussijuht küll oli,Jama ,et neid pilte kohe näidata ei saa.Ehk lähiajal saab need siia ka üles panna

Ei olnud. Praeguse bussipargi asemel oli 50dail lennuväli. Ka töökoda, milles nüüd MK-Reis, on lennuvälja aegne.

Kui saaks, oleks üleslaetud piltide eest vägagi tänulik. Ilmselt paljud teisedki foorumlased. Pärnu bussipargi ajaloost nii palju, et 01.07.1960 eraldati Autotranspordibaasi nr 7 koosseisust autobussid ja taksod ning moodustati iseseisev reisijateveo majand - Pärnu Autobussi- ja Taksopark. Asukohaks sai tükike mereäärset maa-ala aadressil Mere 7, kus paiknes endine vesilennukite remondi angaar. Selline oli algus, millele järgnes hoogne ehitustegevus.

Muide, veeremi algne koosseis oli järgmine: busse 42 (GAZ 651 - 5 tk, ZIS 155 - 17 tk, TA 6 - 8 tk, LAZ 695 - 10 tk, ZIL 158 - 2 tk) ja sõiduautosid 37 (GAZ-M 21 - 5 tk, "Moskvitšš" 407 - 4 tk, GAZ-M 20 "Pobeda" - 18 tk ja GAZ-M 12 - 10 tk).

Ma ei teagi.Aasta igaljuhul 68 ikka oli.Tookord wanematega oma edimese lennusõidu AN 2 tollasest Kingisseppast Pärnu tegin,Lennujaamas wastas roheline Ikarus 620 millel salongiwahhelist klaasi pilnud, Kass oli ka kes ennast peeglist nähes käpaga peeglit katsus ja siis pegli taha ka wahtis. Ja weel meeles sõit kitsarööpmelisel raudteel Tallinna.Too pea kõik,ms asjast mäletan.Ja mul wist lihtsam need pildid kellelegi ülespanemiseks anda kui ise siin neid .

Jätkame küsimuste loetelu. Seekordne päring puudutab LAZ-tüüpi bussidele ümberehitusena paigaldatud diiselkonesid. Siitki foorumist läbilipsanud informatsiooni kaudu on teada mitmeid modifitseeritud isendeid. Meenuvad näiteks FIE Kaljo Järvise käes olnud MAZ-i mootoriga LAZ, mis sõitis aastani 2001 Viljandi-Abja liinil, 90. aastate esimesest poolest Tõhela firma "Rool ja Rattad" MTZ-i diisliga LAZ ja kasutaja markot teate järgi näinud sajandivahetuse ära ka Tarbuse ainus diisliga lühike Turist-LAZ (108 v 124).

Nende tähenduste alusel tundub, et mudelitele 695, 697, ja 699 ümberehitusena diislite paigaldamine oli siinmail pigem erand kui tava. Tegema hakati seda vist siis, kui Eesti liidust eraldus ning kollitas üleminekuperioodi kütusekriis? Omaaegsete ajaleheteadete järgi seisis talvel 1991/92 suurem osa Tartu LAZ-idest ja pea kogu LIAZ-idel põhinev Kohtla-Järve ATP. Teab keegi kogenumatest kaasfoorumlastest muljetada, kuidas olid lood teistes bussiparkides ja kas Eestist on teada veel diisli peale ümberviidud LAZ-e?

Ka Heimtali mees oma Vana ja Kobedaga kulges diiselmootori jõul.

Viljandi ATPs said kütusekriisi ajal MAZi diisli 4 turist-LAZi. Kolm neist (707, 710 ja 757) liikusid peamiselt kaugliinidel 95 aasta sügiseni kuni ära Ukrainasse müüdi. Neljas (727) läks 93 kevadel Suure-Jaani Transpordi kätte ja sõitis maakonnaliine 1997 lõpuni.
Rakvere ATPs oli diisliga LAZe minuteada üks. Nr 188. See kestis teistest LAZidest kauem ja oli liikvel veel 1998 algul.
Tegelikult ma arvan, et neid diislile ümberehitatud LAZe oli kõvasti rohkem. Suurem osa 90ndate teises pooles veel ringiliikunud LAZidest (v.a. Tarbuse ja Järve ATP omad) häälitsesid diisli moodi.

Siit tuleb nüüd mitu ammugi meeles mõlkunud küsimust. Mitte ühistranspordisfääri-sisese inimesena pole parkide siseasjadega kursis, aga teada tahaks ikka. Kui ükskord jõuab järg jutuajamisteni veteranidega. ei tahaks seal oma teadmatust näidata.

Kuidas kinnitati/kinnitatakse juhid bussidele ja määratakse kindlaks, milliseid liine need teenindavad? Kuigi pargid on erinevad ja ajastud vahetunud, eeldaks mingi üldkehtiva süsteemi olemasolu. See tõsiasi, et maaliinidel sõitvad (paari)mehed sõidavad ühe bussiga pikemat aega ühel liinil näib olevat igati arusaadav. Kuidas käivad asjad kaugliinidel? Vanadest ajaleheartiklitest ning isiklikest tähelepanekutest on jäänud silma, et juhid "rändavad" mööda erinevaid liine. Niisugune korraldus eeldab vist midagi linnaliinidesarnast, kus juhid teavad oma graafikut ette pikema perioodi vältel. Tõsi, esineb olukordi, kui üks mees sõidab kaugliinidel erinevate bussidega. Viimane on ilmselt siiski erand (vajadusel reservist võetud buss vms). Vabandan!

(08.08.2012 10:05)Mister X Kirjutas:  Siit tuleb nüüd mitu ammugi meeles mõlkunud küsimust. Mitte ühistranspordisfääri-sisese inimesena pole parkide siseasjadega kursis, aga teada tahaks ikka. Kui ükskord jõuab järg jutuajamisteni veteranidega. ei tahaks seal oma teadmatust näidata.

Kuidas kinnitati/kinnitatakse juhid bussidele ja määratakse kindlaks, milliseid liine need teenindavad? Kuigi pargid on erinevad ja ajastud vahetunud, eeldaks mingi üldkehtiva süsteemi olemasolu. See tõsiasi, et maaliinidel sõitvad (paari)mehed sõidavad ühe bussiga pikemat aega ühel liinil näib olevat igati arusaadav. Kuidas käivad asjad kaugliinidel? Vanadest ajaleheartiklitest ning isiklikest tähelepanekutest on jäänud silma, et juhid "rändavad" mööda erinevaid liine. Niisugune korraldus eeldab vist midagi linnaliinidesarnast, kus juhid teavad oma graafikut ette pikema perioodi vältel. Tõsi, esineb olukordi, kui üks mees sõidab kaugliinidel erinevate bussidega. Viimane on ilmselt siiski erand (vajadusel reservist võetud buss vms). Vabandan!

No uued juhid pannakse alguses vabade busside peale,hiljem üritatakse sobivaid paarilisi võimaluse korral kokku panna(linnaliinidel üritatakse juht võimalusel panna ka kodukandi liine sõitma).Need mis kindlaid liine sõidavad on reeglina niinimetatud ööliinid ja sekka nende juhtide päevased liinid,samuti ka kui on vaja mingit bussimarki kindlale liinile nagu praegu "Sebe" täistunni ekspressid.Üldiselt muidu kindlaid liine reeglina ei ole,sõidetakse kas niiöelda ringiratast või siis suvalise graafiku järgi.On olemas kuugraafikud ja päevagraafikud mis antakse päev enne õiget päeva välja kus siis vajadusel korrigeeritakse kuugraafikut,sest paratamatult tekib ikka auke sisse,sealjuures on juhtunud et tead et pead kuugraafiku järgi sõitma näiteks Tartusse aga päevagraafiku järgi sõidad hoopis Pärnusse.Samas eks graafikuid tehes arvestatakse kuu normtundidega mis on 160 tundi keskmiselt ja seetõttu pole võimalik ühte liini koguaeg sõita sest üks liin on paratamatult lühem kui teine liin.Kui üks juht sõidaks koguaeg lühikesi liine teine aga pikemaid liine siis ei lähe kahe juhi normtunnid ühte auku ja tekivadki probleemid.Mis puutub juhtidesse kes sõidavad erinevate bussidega siis need on n.ö.asendus juhid kes siis asendavad neid juhte kes on puhkusel/haige või muud ootamatud vabad päevad.Nemad on niiõelda aukude täitjad.Aga muidugi on ka seda et juht sõidab võõra bussiga kui oma buss katki.

Kas keegi oskab aidata?Kodanik Kuuli poolt juhitawas kalurikolhoosis olid 70 lõpul 80 alul sõitmas ka TAKi maha müüdud Ikarused.Minu mäletamist mööda kaks rohelist 620,üks 180 ja weel 280.Aga,mis teed sattus sinna ka see 60.Teadaolewalt polnud see bussipargi buss?