(11.01.2012 20:52)m2giorav Kirjutas:  Ei ole, aga liinisildile on kirjutatud Viljandi.

No Viljandi osakonna buss Viljandi-Pärnu-Viljandi liinil.

tuletagem meelde kes viljandis konkursi/veolepingu võitis.... tähendab seda, kui kommertsi pole oled minevik. (Devor). ma pole aastaid aru saanud saastavedajate mõttelaadis linna liiniga teha linnadevahelisi vedusid. ....
Selleasemel et sisse tuua mugavaid busse tuuakse trammiistmetega saane . Aetakes suure suuga möla kõrva et nii hea ja selliste lisadega.... peaasi et odavalt saada ja mitte välja käia pappi........ AGA RATSA RIKKAKS PEAB SAAMA.
(tuletage meelde milliste madalate neoplaanidega taisto turule tuli. samasugused kui see punane)

Kui võin veel mõnda assja lisaks öelda, siis need väiksed mis paljudel on (mikrobusse mõtlen), siis mis krdi mõte neil on (no seda küll, et võtavad vähe kütet, aga ega reisija mugavus pole enam tähtis pasitab). Viljandi omadega pole sõitnud, aga sõitsin ühe Atko mersu mikrobussiga Tartust Võrru ja ma ütlen üht, enam ei taha, no ruumi polnud ega midagi, ebamugav oli ka. Ja kui veel konkreetselt Viljandi kohta midagi öelda, siis ega see koht siin ongi üks katsetamise koht põhiliselt.

(11.01.2012 22:14)m2giorav Kirjutas:  Kui võin veel mõnda assja lisaks öelda, siis need väiksed mis paljudel on (mikrobusse mõtlen), siis mis krdi mõte neil on (no seda küll, et võtavad vähe kütet, aga ega reisija mugavus pole enam tähtis pasitab). Viljandi omadega pole sõitnud, aga sõitsin ühe Atko mersu mikrobussiga Tartust Võrru ja ma ütlen üht, enam ei taha, no ruumi polnud ega midagi, ebamugav oli ka. Ja kui veel konkreetselt Viljandi kohta midagi öelda, siis ega see koht siin ongi üks katsetamise koht põhiliselt.

Väikese bussi mõte on mahutada väiksem hulk rahvast. Ja väike buss on täpselt nii ruumikas ja mugav, kui ostja soovib. ATKO ei soovi neist kumbagi, samas on Eestis väga mugavaid väikebusse.

Wedajal rohkem tähtis tema enda kulud ja tulud.Siinsetes oludes suht wõimatu ola ka reisijate sõbralik ja ka ise häste elada.Weri paksem kui wesi.Minu arwamus ainult EW makonna sisestest bussiliinidest.

ATKO puhul soovib ostja ennekõike odavat ja ökonoomset bussi mis suudaks samas võtta peale võimalikult palju reisijaid. See tähendab seda, et bussi topitakse sisse maksimaalne võimalik arv istmeid ja jäätakse nende vahele minimaalne võimalik vahekäik ja jalaruum. Tootja või kaubiku bussiks kohandaja pakub kliendile tervet rida võimalikke lahendusi selleks milline see buss lõpuks tulema peaks. Paraku on need asjad kõik omavahel seotud. Kaubikud millel need bussid baseeruvad on kindlate mõõtudega ja sinna sisse on kogu see kompott vaja sisse keeta. Kui tahame mugavat bussi, siis algab see sellest, et seintesse pannakse korralik müra- ja soojusisolatsioon, mis omakorda kaetakse puidu ja tekstiiliga. Sellega saavutatakse mugav ja vaikne, ning kindlasti ka meeldiva välimusega salong, aga ka paksem sein kui seda on odavama malli järgi ehitet bussis. Viimasel juhul pannakse seintes asuvatesse õnarustesse vaid veidi isolatsioonimaterjali mis kaetakse õhukese vineeriga. Bussi sein on õhem ja salong mahukam, aga ka talvel külm ja müra lukustab kõrvu. Järgmine etapp on istmed. Kui klient tahab mugavust, siis lähevad bussi ka teistsugused istmed, mis paraku on oma mõõtudelt suuremad kui odavama otsa istmed. Mis tähendab ühtlasi ka seda, et neid mahub sinna bussi vähem kui odavaid istmeid ja buss saab võtta peale vähem reisijaid. Ühte teise teemasse panin pildi kahest Sprinterist mis lähevad Vilandertile. Tegemist on suurima võimaliku Sprinteriga ja neist peavad saama 19 kohalised bussid. Samale kerele on tehtud ka 12 kohalist bussi. Vahe seisneb selles, et kui üks on lihtsalt pinke täis tuubitud kaubik, siis teine on mugav turismibuss milles on lisaks eelmainit mugavustele ka korralik pagasiruum ja mingisugune kööginurga asendus. Aga ärge saage valesti aru. Minu jutt võib kõlada nagu oleks see odavama otsa asi lihtsalt kiirelt kokku klopsitud odav pask. Aga nii see ei ole. Neid odavaid busse ostavad endale sellised ettevõtted nagu ongi Atko, Vilandert ja teised kohalikke liine teenindavad trustid kes sõidavad nendega keskmiselt 50km pikkuseid otsi kuskile mõne suurema asula ümbruskonda. Piletihinnad ei ole meil siin nii eriti kirved midagi ja inimene peaks selle kolmveerandtunnise reisi ikka ära kannatama küll. Bussid on sageli rahvast täis ja teenivad omanikule oma hinda täie rinnaga tagasi. Samas see kallim buss sobib mingisugune pisema seltskonnaga ka üle 1000km pikkuste reiside korraldamiseks. Samas nende 50km otsadeks nad ei kõlba kuna bussi hinna ja istekohtade suhe ei võimalda oma hinda sama ajaühikuga tagasi teenida. Sellele lisaks peab arvesse võtma veel kohaliku organisatoorse poole. Veoteenuse tellija nõuab pakkujalt meil reeglina uusi busse. See panebki firmasid otsima võimalusi võimalikult odavate uute busside soetamiseks. Ega asjata meil riik igasuguse BMC, SOR, Iveco, MB kirjadega odavbusse täis ei oleks. Kui nõuded busside vanusele oleks leebemad, siis kasutaksid kindlasti paljud vedajad kasutatud skandinaavlasi nagu vanasti. Reisijatel oleks rohkem ruumi ja üldse oleks mugavam. Omapoolse remargina paneks veel juurde, et kui riik kutsehariduse poolelt ja transpordiettevõtted teeksid omavahel rohkem tööd lukkseppade väljakoolituse osas, siis oleks ilmselt ka remondibaas parem ja vanemad bussid püsiks osadest kauem koos.

Riigile kui ühistransporditellijale on väga lihtne kirjutada lepingutingimustesse sisse bussi vanuse nõue - lihtne kontrollida. Kui hakata kirjutama sisse näiteks istmevahe suurust, mürataset, akende läbipaistvust, temperatuuri, salongi korrasolekut... sellega ei jõua praegused transporditellijad tegeleda. Aga peaks. Ainult nii saab neist odavatest ja mitte kõige mugavamatest bussidest lahti.

Pikimale Sprinterile paigutavad rootslased koguni 22 tooli. Ning veoteenuse tellija üldjuhul tutt-neu busse ei nõua (Põlvamaa ja Valgamaa on seni ainsad maakonnad, kus lepinguga on nõutud uhiuued bussid). Üldjuhul on maakondades busside vanusepiirang 15 kuni 18 aastat ning ka lepingu pikkus on piisav, et saaks Skandinaaviast või Madalmaadest sobiva kasutatud bussi liinile tuua. Seega on asi suhtumises ning võimalustes. Võib ju tuua uusi ja kvaliteetseid busse, mis on hinnalt kallimad, kuid lepingu pikkus pole selline, mille jooksul korralikumad sõidukid end ära tasuvad.

(11.01.2012 23:48)Georg Kirjutas:  kuid lepingu pikkus pole selline, mille jooksul korralikumad sõidukid end ära tasuvad.

Veel üks väga oluline punkt selles pikas nimekirjas mis meie ühistranspordi värgiga valesti on. Kui leping on lühike, siis ei ole ju vedajal üldse mõtet midagi kvaliteetset osta. Äkki 5 aasta pärast enam seda otsa ei olegi vaja teenindada, siis sellest vaatepunktist on igati majanduslikult õige otsus osta odav pann mis end paari aastaga tagasi teenib pluss mingisugune kasum. Lahti saab kasutatud bussist alati. Kui kuskil kolmandas maailmas ei taheta, siis Refonda võtab alati.

Üle oma warju ju ei hüppa.Kui oleme waesed siis peab tollega leppima.Paraku ei saa nn EW euroametnikud tollest aru ja ajawad sedustest täpselt järge.Nii ongi,et meil siin euro rohkem kui mujjal EUs.

Kogu selle eelnevale jutule lisaks mis te siin olete kirjutanud:
Tean et kunagi jooksid N linna ametnikud kiini et bussi aknad hallid ja ei paista läbi. Millepeale hakkati kibekähku klaase vahetama........
Ühes teises kohas aga lõpetati vedajaga leping ja asemele tuli sõbralikum vedaja kellel tagatipuks samavärvi klaasid.............
Nede saasta busside tekke põhjuseks on peamiselt odava hanke tegemine. See on siililegi selge et kopka eest kullast krooni ei saa saab vaid kassikullast.
Luksepade ja ka bussijuhtide õppeks puudub noorusel huvi...
Luksepaks saab varakult õppida aga bussijuhi vanuse piirang ja kollituskulud ja lõpuks palgaks saadav sandisent ....
Pigem küsiks nii, palju te teate alla 30-seid bussjuhte kes töötavad bussipeal..... mõni üksik, võibolla saab neid kokku kümmekond kogu vabariigi peale.
Toogem välja siis bussjuhi kätte saadav palk ATKOS /(piirkonda ei nimeta) mille suurus on 400-500 euri kuus kodus oled sa sellise palga juures ainult öösel ja 7 puhke päeva.
Mõnesgi firmas on olnud mõni roosa prillidega mees kes vihtunud kopsaka palga nimel 30 päeva tööd ja siis kui palk kätte saadud ................

(11.01.2012 23:48)Georg Kirjutas:  Pikimale Sprinterile paigutavad rootslased koguni 22 tooli. Ning veoteenuse tellija üldjuhul tutt-neu busse ei nõua (Põlvamaa ja Valgamaa on seni ainsad maakonnad, kus lepinguga on nõutud uhiuued bussid). Üldjuhul on maakondades busside vanusepiirang 15 kuni 18 aastat ning ka lepingu pikkus on piisav, et saaks Skandinaaviast või Madalmaadest sobiva kasutatud bussi liinile tuua. Seega on asi suhtumises ning võimalustes. Võib ju tuua uusi ja kvaliteetseid busse, mis on hinnalt kallimad, kuid lepingu pikkus pole selline, mille jooksul korralikumad sõidukid end ära tasuvad.

Miks avalikel maakonnaliinidel vedajad ei taha vedada mugavate, vaid kõige madalamate kuludega bussiga - piletitulu saab endale tellija, mitte vedaja, vedaja tulu sõltub ainult läbitud kilomeetritest (ja seetõttu on pole ka vedajal vahelt, kas bussijuht teeb piletitest omale või mitte, peamine, et seda liiga palju tellija ees välja ei tuleks).

(10.01.2012 21:10)keskjaam Kirjutas:  Jutt siis sellisest isendist : Ja veel 413 bdt

Tõestus soomlastelt : http://omnibussi.1g.fi/kuvat/Transportat...se.jpg/web

(12.01.2012 11:27)keskjaam Kirjutas:  Luksepade ja ka bussijuhtide õppeks puudub noorusel huvi...

Bussijuhtide õppeks võibolla tõesti, aga lukkseppasid toodavad kutsekoolid parvedena. Mida aga ei ole on palk. Kasulikum on kuskil esinduses garantiiautodel õli vahetada ja klaasipesuvedelikku juurde valada kui minna tööle kuskile kus reaalselt midagi remontida tuleb.

(12.01.2012 18:02)Oxygen Kirjutas:  

(12.01.2012 11:27)keskjaam Kirjutas:  Luksepade ja ka bussijuhtide õppeks puudub noorusel huvi...

Bussijuhtide õppeks võibolla tõesti, aga lukkseppasid toodavad kutsekoolid parvedena. Mida aga ei ole on palk. Kasulikum on kuskil esinduses garantiiautodel õli vahetada ja klaasipesuvedelikku juurde valada kui minna tööle kuskile kus reaalselt midagi remontida tuleb.

Olen nõus. kui bussifirma ei suuda maksta palka bussijuhile ammugi siis lukksepale. pealegi pesuvett lihtsam valada kui rasket trumlit või käigukasti sikutada. praktiga näitab välja mis mehega on tegu. Kui poisil on nuppu ja natuke viitsimist ja oskus tahet. no problem saab tööd, aga kui ühte tühist toru keeratakse kinni pool päeva........
Ka servises on antud iga töö tegemiseks kindel ajaühik........

Ma küll eriti kindel pole ,et kutsekatest wälja tulnud erilised tegijad oleks.Teoorias jh kõik kõwad wennad.Pane aga miskit tegema siis mõistus munadega triikis.Kui asja wastu tõeline huvi siis tehakse kas wõi esialgu entusiasmist korraliku tööd mitte ei wahita töökoja nurgas ega targutataks,et kuidas kõike teha wõiks kui riistad olemas.Kahju ,et säänsid tüüpe wäheks jäänud,kes s...st saia weel teha oskawad.

Ma ei tea kuidas mujal asjalood on. Aga minu kursus ei ole veel kutsekoolist välja tulnud, ent kümmekond inimest sealt on juba praegu kõvemad tegijad kui mõni meie õppejõud. Mina nende hulka ei kuulu. Minust ei saa professionaalset autotehnikut. Aga need kümmekond tegijat otsivad endale rakendust ikka tasandilt mida meile on näidatud. Külastasime 2,5 aasta jooksul Fordi/Volvot, Porschet, Tõukurit, Scaniat ja MAN-i. Korralikud töökojad, kvaliteetsed seadmed, professionaalsed kolleegid, võimalik, et ka konkurentsivõimeline palk, aga selle kohta mul andmed puuduvad. Kutsekoolist väljuvale tehnikule on antud põhimõtteline ettekujutus sellest kuidas auto töötab. Spetsialisti koolitab temast juba tööandja. Ja nii see eelmainitud ettevõtetes ja ka teistes seesugustes ka käib. Sinna lähevad need tegijad. Entusiasmist ei tehta mitte midagi. Miski peab motiveerima. Kui ei ole korralikke ruume, seadmeid, inimesi ega palka, siis mis see on?

Motiweerib too,et teed korraliku tööga omale nime.Kas wõi kodugaraaziski(kui see olemas on).Käepäraste wahenditega.Need teenindused jah kõik kenad ja puhtad.Paraku pole enamuses aega tegeleda noortega.Wisatakse wette ja öeldakse uju wälja.tegijad need ,kes sealt wälja ujuwad.Nende % paraku kaduwwäike.Ja niisama lihtsalt ka asjad ei käi,et lööd jalaga ukse lahti ja ütled ,et olen Ahto Ahto poeg Ahtoke .Tahan 3000 EURi palka ja kohe.Enne ikse tõesta seda ,et tolle palga wääriline oled.

Nii võis see olla 10 ja rohkem aastat tagasi kui kõik autod olid remonditavad võtmekomplektiga ja kõige keerulisemast elektroonikast sai läbi närida multimeetri ja kontroll-lambiga. Praegu on müügil autod millel ei saa isegi piduriklotse vahetada ilma, et peaks auto ühendama margipõhise diagnostikaseadmega. Need on praegu küll kallimad autod, ent on vaid aja küsimus millal need süsteemid hakkavad levima ka odavamatele mudelitele. Ma ei hakka rääkimagi elektri- ja hübriidautodest. Kui neil valesse kohta sõrm torgata, siis võib surma saada. Osad firmad, ka Eestis, ei lase enne oma uut töölist üldse auto ligidale kui ei ole läbitud mingisugune margipõhine algkoolitus. Oma kodus põlve otsas saab vahetada õli ja pukse, aga näiteks Mercedese osadel mudelitel ei ole juba ammu õlivarrast. Kuidas sa õli vahetad? Toyota Hilux-il on peal kaks akut. Mitte jadaühenduses nagu 24V süsteemis vaid rööpühenduses. Akuklemmi ilma arvutita maha võtad, siis adjöö musjöö. Pead tegema alltööd mingisugustele diagnostikakeskustele nagu seda tegi minu eelmine praktikakoht. Sitane urgas Emex-i kõrval. Mis nime sa endale sellise tegumoega teed? Ainus viis endale praegu lukksepana nime teha ongi teha tööd kuskil korralikus servises. Olla eesrindlik, end arendada, võtta osa koolitustest ja koguda endale sertifikaate mis võimaldavad ametiredelil tõusta ja spetsialistiks saada. See ongi kapitalism, et pinnale jäävad need kes kõvemini rabelevad. Ja nii peabki olema. Kuskilt peavad kõik alustama. Lukksepp alustab õlitünni kõrvalt. Küsimus on kuhu nad jõuavad. Üks kursusekaaslane juhatab praegu juba vägesid ühe nimeka esinduse varuosalaos. Lisaks on vaja selle kõige käigus teenida ka raha. Luua pere ja seda ülal pidada.

kogu see viimane jutt ei peaks asuma MR teemas......
kui keegi viitsib siis tõstku ümber.
Lisan ühe servise tõsi loo. Mersu servises tuuakse masin millel vaja vahetada klapisääred ja mersu kapoti märk. Paaripäeva pärast vend tagasi ja kiidab, kuradi kalli mersu märgi te mulle kapotile panite.
point selles et sääre jullad olid valesti paigaldatud.
Loen välja eelnevast jutust et töökoda peab olema elektroonikat täis et siis on mõtet. minna olla teha......
.......käisin ...pani oma kompu otsad peale. Tulemus null. Läksin sõbra sõbra garaaži ja ilma igasuguse elektroonikata sai korda.
Kui kahe kobrulehrvahel essugi ei asu ei aita kompuuter ka.......