Mille agregaatidel need 4x4 masinad põhinesid? Tavalised olid 51 ja 53 kui ma õigesti mäletan. Mul nimelt on selle kliirensi erinevuse suhtes kahtlusi.

(08.03.2010 16:11)Oxygen Kirjutas:  Mille agregaatidel need 4x4 masinad põhinesid? Tavalised olid 51 ja 53 kui ma õigesti mäletan. Mul nimelt on selle kliirensi erinevuse suhtes kahtlusi.

3206 on 3205-st 15cm kõrgem. Kui arvestada seda, et kere on mõlemal identne, siis lisasentimeetrid kõrguse osas tulevad kliirensi arvelt. PAZ-3206 ülekanne pärines (peaks siiani pärinema) 66 pealt.
http://bus.ru/images/stories/models/smal...206_05.jpg - See pilt ei tohiks kahtlusi enam tekitada...

Sellelt pildilt ma kliirensit ei näe. Ma ei mõista kust pärineb see väär arusaam, et kliirens on kere kõrgus maapinnast. Kliirens on auto šassii väikseim kõrgus maapinnast. See on tavaliselt mingi reduktor. Ma võin panna põhimõtteliselt kõrgemad vedrupakid alla, aga kliirens sellega ei muutu. Aga kui ülekanne on 66-lt, siis on kliirens 310 53-e 265 vastu.

Edit. No ei anna mulle see asi rahu. Kas see on tõesti 66 esisild?

(07.03.2010 23:41)Georg Kirjutas:  

(07.03.2010 23:01)Liisu Kirjutas:  Ehk pole liiga idiootne küsimus...Kas bussidel on nelivedu?

Osad eritellimuse alusel ehitatud bussid on küll neliveolised. Esimese hooga tuleb meelde PAZ-3206 (neliveoline ning kõrgendatud kliirensiga variant 3205st).
Ma võin eksida, aga Škoda 15Tr-id peaksid kah neliveolised olema...

Kuidas lood Solarise lõõtsaga on? Seal samuti nelivedu?

(08.03.2010 21:28)Oxygen Kirjutas:  Edit. No ei anna mulle see asi rahu. Kas see on tõesti 66 esisild?

http://bus.ru/index.php?option=com_conte...Itemid=190 - Ega seda lauset, et PAZ-3206 ülekanne pärineb 66-lt siis niisama ei öelnud.

(08.03.2010 22:21)Liisu Kirjutas:  

(07.03.2010 23:41)Georg Kirjutas:  

(07.03.2010 23:01)Liisu Kirjutas:  Ehk pole liiga idiootne küsimus...Kas bussidel on nelivedu?

Osad eritellimuse alusel ehitatud bussid on küll neliveolised. Esimese hooga tuleb meelde PAZ-3206 (neliveoline ning kõrgendatud kliirensiga variant 3205st).
Ma võin eksida, aga Škoda 15Tr-id peaksid kah neliveolised olema...

Kuidas lood Solarise lõõtsaga on? Seal samuti nelivedu?

Solarisel minu teada ikkagi vaid tagumisel teljel vedamis ülesanne. Aga, mulle võib-olla ainult tundub, aga et ega sa jumala eest nii aru ei saanud et esimesed radad veavad. Sest see nelivedu on kõne keeles tihti peale muutunud "kõikide rataste veo" tähendusega sõnaks.

Solarise lõõtsadel on mootor B-sektsioonis ja kuna on tegemist madalapõhjalise trolliga, siis ei ole võimalik mootorit A-sektsiooni ratastega ühendada. (Ma loodan, et olen õigesti aru saanud.)

(08.03.2010 22:36)Ott Kirjutas:  

(08.03.2010 22:21)Liisu Kirjutas:  

(07.03.2010 23:41)Georg Kirjutas:  

(07.03.2010 23:01)Liisu Kirjutas:  Ehk pole liiga idiootne küsimus...Kas bussidel on nelivedu?

Osad eritellimuse alusel ehitatud bussid on küll neliveolised. Esimese hooga tuleb meelde PAZ-3206 (neliveoline ning kõrgendatud kliirensiga variant 3205st).
Ma võin eksida, aga Škoda 15Tr-id peaksid kah neliveolised olema...

Kuidas lood Solarise lõõtsaga on? Seal samuti nelivedu?

Solarisel minu teada ikkagi vaid tagumisel teljel vedamis ülesanne. Aga, mulle võib-olla ainult tundub, aga et ega sa jumala eest nii aru ei saanud et esimesed radad veavad. Sest see nelivedu on kõne keeles tihti peale muutunud "kõikide rataste veo" tähendusega sõnaks.

Kui mina väiksem olin, siis mulle räägigi, et veab ainult üks tagumine ratas..

(08.03.2010 22:52)TiitH Kirjutas:  Solarise lõõtsadel on mootor B-sektsioonis ja kuna on tegemist madalapõhjalise trolliga, siis ei ole võimalik mootorit A-sektsiooni ratastega ühendada. (Ma loodan, et olen õigesti aru saanud.)

Ega Škodal ka pole midagi ühendatud ju. Kummalgi sillal on oma mootor. Ausalt ma ei kujutagi ette milline see kardaan peaks olema millega viia jõumoment liigendi alt läbi. Õigemini ma ei tea milline see liigend seal peaks olema.

http://www.youtube.com/watch?v=paXvovf2Iag
Selle video kommentaarides on ka seda teemat selgitatud.

Tänan teid vastuste eest!

01.10.2007 lühendas Assotrans oma 12:30 Tallinn-Paide-Tartu väljumise ainult Paideni. Siit ka küsimus, kas selleajani oli neil ka Tartu-Paide liin olemas või sõitis buss tühjalt Tartust Paidesse?

(16.03.2010 13:15)ziepniekkalns Kirjutas:  01.10.2007 lühendas Assotrans oma 12:30 Tallinn-Paide-Tartu väljumise ainult Paideni. Siit ka küsimus, kas selleajani oli neil ka Tartu-Paide liin olemas või sõitis buss tühjalt Tartust Paidesse?

Hommikuti väljus Paidest Tartusse Assotransi liin aga väidetavalt "reisijate vähesuse" tõttu lõpetas see tegevuse, kuigi tegelikult oli probleeme olnud bussijuhtide aususega.

Aga konkreetne liin tuli välja Tartust 17:00 ning saabus Paidesse 18:40.

Assotransiga on üldse kehvad lood, kasvav maksuvõlg ei tõota midagi head, eks näha kaua Tallinna liinilgi kurseeritakse.

http://i39.tinypic.com/1rci6h.jpg Mida see kastike enda taga hoiab?

Ma arvan et sinna saaks mingi väikse numbri tabloo panna aga pole asjas kindel

Pigem mingi ligipääs mingitele jupstükkidele.

Tabloo näppimine?
Peeglitega need seotud olla ei saa...

Woot Trollionu ehk teaks asja kõikse paremini.Ma arwan aga see waid minu arwamus,et tegu
mingi elektoonika plokile ligipäsuga.

Millal olid viimati ja miks üldse need reisisaatjad SEBE kahekordsetest bussidest minema löödi?

(23.03.2010 23:58)Marten. Kirjutas:  Millal olid viimati ja miks üldse need reisisaatjad SEBE kahekordsetest bussidest minema löödi?

Reisisaatjate viimane tööpäev oli 30.12.2007, näiteks fotoalbumi kasutaja kass27 sõitis sellel päeval Tallinn-Valga liini, ülevaadet reisist näed siit.
Üldse leiad sealt ajaviiteks päris palju klõpse mis on seotud bussindusega.

Eks kulude kokkuhoiu, kahekordsete arvu vähendamise ja uue Täistunni Ekspressi Bovade tulekuga saigi antud käik tehtud, kuigi minumeelest olid reisisaatjad koos lisateenustega selline lisaväärtus, mis oleks võinud püsivalt jäktuda ka praeguseni kasvõi osaliselt kahekordsete busside peal, sest maagilise Bova peal tal tõesti midagi teha poleks.