![]() |
|
Tahaks kõike teada ehk küsija suu peale ei lööda - Printerisõbralik versioon +- Ühistranspordihuviliste foorum (http://foorum.ytra.eu) +-- Foorum: VARIA (/forumdisplay.php?fid=8) +--- Foorum: Muu ühistranspordiga seonduv (/forumdisplay.php?fid=30) +--- Teema: Tahaks kõike teada ehk küsija suu peale ei lööda (/showthread.php?tid=179) |
RE: Tahaks kõike teada ehk küsija suu peale ei lööda - Martin256 - 04.10.2010 22:49 (02.10.2010 13:50)PETSS Kirjutas: Kas Ikarus 180 olid edimesed liigeddbussid ,mis ka siiamaile jõudasid?Mulle teadaolewalt toodeti ka 620 liigeddwarianti.http://www.old-ikarus.hu Sellel lehel on palju infot. RE: Tahaks kõike teada ehk küsija suu peale ei lööda - Dife - 05.10.2010 09:05 (04.10.2010 20:58)sasstak Kirjutas:(04.10.2010 19:15)Dife Kirjutas: Nüüd siin üks asi. Vaadates VIN koode, on siin väiksed erinevused. Aga on võimalust seda enne 1837727 lahti krüptida? Siiamaani sain niimodi aru: Y-busside kood vms , V/S - busside margi esitäht (V on Volvo ja S on Scania) K - mudeli esitäht , 4 - ? , X - ? , 2000 - VLA ning VIN kood. RE: Tahaks kõike teada ehk küsija suu peale ei lööda - Georg - 05.10.2010 09:30 (04.10.2010 19:15)Dife Kirjutas: Miks on üks pikem kui teine? Kas sellepärast, et puudub mingi eriline kood? Aga missugune see eriline kood on siis? Ehk on võimalusi seda koodi lahti "krüptida" ?VIN koodide algus on kõikidel tootjatel sama standardi järgi koostatud. Esimene sümbol - Tootja asukohamaa (W - Saksamaa, Y - Rootsi, S - Poola, N - Türgi jne) Teine ja kolmas sümbol näitavad sõiduki marki. Näiteks Volvo bussidel algab VIN kood YV3-ga, Volvo sõiduautodel YV1-ga; Scanial YS2 ja YS4-ga, Mercedestel WDB ja WEB (Saksas toodetud isendid) ning NMB (Türgis toodetud masinad) jne. Edasi läheb igal tehasel erinevalt. Scanial kirjeldab 4. kuni 10. sümbol šassii tüüpi ning viimased 7 numbrit on šassii number, Mercedesel on terve rida numbreid kuni VIN koodi lõpuni välja ning Volvo järgib rahvusvahelist standardit (alates 1985. aastast), kus 4. kuni 8. sümbol on määratud mudeli järgi, 9. sümbol on kontrollnumber, 10. sümbol näitab väljalaskeaastat ning viimased 6 sümbolit on šassii number. RE: Tahaks kõike teada ehk küsija suu peale ei lööda - Dife - 05.10.2010 09:42 Suured tänud! EDIT: Nüüd kui kasutada Georgi näidatud tehnikat, siis ma ei mõika midagi 1022 VIN koodile. YV31M2B14MA027309 Mida see must osa tähendama peaks? Siin on tegemist siis nii, et kontrollnumber on ees (1M2) edasi järgneb mudel (B14MA, mis tegelikkuses polegi mudel). Veel omamoodi üks segane kood, pärit 1028'lt YV31M2B11NA028547 Siin nagu näha, on 1M2 säilinud, mida see tähendama peaks sel juhul siis? Mudelitüüpi ka muudetud (B11NA). Samas, nende VLA's on vahe ainult 1 aasta (1991 ja 1992) keretehas ka sama (Säffle Karosseri AB). Niiet siis Volvo koodid on palju raskema arusaamuga kui Scania omad
RE: Volvo busside VIN koodid - XTA - 05.10.2010 11:42 Guugel midagi leidis ![]() 1.-3. koht päritolumaa (kõigil Rootsis toodetud bussidel YV3) 4.-5. koht šassii tüüp (loetelule lisaks 9M - B9M) sgforums.com Kirjutas:1M: B10M (No longer in production)6.-7. koht mootori tüüp (nt. 2B - THD102KB) sgforums.com Kirjutas:B128. koht piduriajami tüüp (1 - õhkpidurid) 9. koht kontrollnumber 10. koht VLA (nt. M - 1991) 11. koht tootjatehas (A - Göteborg, Rootsi) 12.-17. koht šassii järjekorranumber RE: Tahaks kõike teada ehk küsija suu peale ei lööda - Dife - 05.10.2010 12:20 Suur suur suuuuur aitähh teile
RE: Scania busside VIN koodid - XTA - 05.10.2010 17:06 (05.10.2010 09:05)Dife Kirjutas: Aga on võimalust seda enne 1837727 lahti krüptida? Siiamaani sain niimodi aru:Kuni 1998: 1.-3. koht YS4 (Scania Bussar AB Katrineholmi tehas) 4. koht mootori asetus (K - pikimootor taga; L - pikimootor taga, kallutatud 60° vasakule; N - põikimootor taga) 5. koht šassii tüüp (C - 2teljeline, T - 3teljeline, L - liigendiga) 6.-8. koht rattavalem (nt. 4X2 või 6X2) 9. koht alati B (tähendab vist bussi, teadjamad võivad täpsustada) 10. koht tühi (0) 11.-17. koht šassiinumber (2 esimest numbrit alati 18, võib-olla on neil ka mingi eraldi tähendus) Alates 1998 võeti infot vähemaks: 1.-3. koht YS2 (Södertälje tehas) või YS4 (Katrineholmi tehas) 4. koht mootori asetus 5.-7. koht rattavalem 8.-10. koht tühjad 11.-17. koht šassiinumber RE: Tahaks kõike teada ehk küsija suu peale ei lööda - Dife - 05.10.2010 17:29 Järjekordsed tänud XTA'le.
RE: Tahaks kõike teada ehk küsija suu peale ei lööda - Dife - 06.10.2010 18:16 Küsimus veel, missugune on Scania VIN-koodis täht mootoriasetus kohal, kui see on keskel? RE: Tahaks kõike teada ehk küsija suu peale ei lööda - Georg - 06.10.2010 19:21 (06.10.2010 18:16)Dife Kirjutas: Küsimus veel, missugune on Scania VIN-koodis täht mootoriasetus kohal, kui see on keskel?Ma pole keskmootoriga Scania šassiiga bussidest kuulnudki... RE: Tahaks kõike teada ehk küsija suu peale ei lööda - Dife - 06.10.2010 19:41 Oh issand, tegin vea! Hakkasin uurima Volvo VIN-koodi Scania koodimise alusel! Vabandan, kui võimalik, siis sooviks et see postitus oleks kustutatud
RE: Tahaks kõike teada ehk küsija suu peale ei lööda - PETSS - 06.10.2010 21:24 (04.10.2010 22:49)Martin256 Kirjutas:Tuhanded tänud!(02.10.2010 13:50)PETSS Kirjutas: Kas Ikarus 180 olid edimesed liigeddbussid ,mis ka siiamaile jõudasid?Mulle teadaolewalt toodeti ka 620 liigeddwarianti.http://www.old-ikarus.hu
RE: Tahaks kõike teada ehk küsija suu peale ei lööda - Marten. - 15.10.2010 22:08 Kas Valga-Antsla- Võru raudteeliinil midagi toimub, mõtlen kaubavedu? RE: Tahaks kõike teada ehk küsija suu peale ei lööda - Albu - 15.10.2010 22:50 (15.10.2010 22:08)Marten. Kirjutas: Kas Valga-Antsla- Võru raudteeliinil midagi toimub, mõtlen kaubavedu? Suvel seal piirkonnas sõites sai nähtud, et kaubavedu toimub seal ikka jah. RE: Tahaks kõike teada ehk küsija suu peale ei lööda - PETSS - 15.10.2010 23:07 Kahju ,lapsepõlwes palju seal Antsla jaamas oldud ,wedrreid kaedud ,nois seeski käidud.Ülesõidu putka oli põhikoht,eriti 21 .30 paiku kui tuli lätlaste esindusrong LATVIJA.Suure hooga sõitis läbi,peatused tal wist Walgas (jaam oli ju ühine) ja ehk Wõrus ka.Ja too tädi seal ülesõidul oli ńii lahe ,toinekord pool ööd sa tema juure istutu ja kõneldu.Siis ma mõtlesingi ,et penskarina lähhen ülesõidu walwajaks.Paraku ajad muutunud ,pole enam walwekohti ja pensionini waewalt wälla weab. RE: Tahaks kõike teada ehk küsija suu peale ei lööda - ziepniekkalns - 10.11.2010 13:31 1)Millal lõpetas RAS Mootor kaugliinide teenindamise? 2)Millal tekkis Eesti Buss ja millal hakkas Eesti Buss kaugliine teenindama? RE: Tahaks kõike teada ehk küsija suu peale ei lööda - Incz - 10.11.2010 17:11 Milliseid bussimarke Eesti Buss kasutas? Kas kõik Eesti Bussi bussid olid ühe värvilahendusega? RE: Tahaks kõike teada ehk küsija suu peale ei lööda - Oxygen - 10.11.2010 18:10 Eesti Buss kasutas sellist bussimarki nagu seda on Ikarus. RE: Tahaks kõike teada ehk küsija suu peale ei lööda - sasstak - 10.11.2010 19:09 (10.11.2010 18:10)Oxygen Kirjutas: Eesti Buss kasutas sellist bussimarki nagu seda on Ikarus. Teised bussimarkid olid ka RE: Tahaks kõike teada ehk küsija suu peale ei lööda - Albu - 11.11.2010 23:43 (10.11.2010 13:31)ziepniekkalns Kirjutas: 1)Millal lõpetas RAS Mootor kaugliinide teenindamise? RAS Mootori haare vähenes juunis 1994, kui rahvusvahelised kaugliinid läksid üle MootorReisi ASile ja osa Eesti-siseseid kaugliine SEBEle. Septembris 1995 moodustati veel Mootori nime kandev ühisfirma erastamisagentuuri (49% aktsiatest) ja Taani firma Dan Bus (51%) osalusel. AS Eesti Buss moodustati lõpuks veebruaris 1996, enamik aktsiatest kuulus Taanist toodud busside eest taanlaste ASile Nomaal. Bussideks peale Mootorist jäänud Ikaruste olid Taanist toodud kaugliinidele mitte niiväga sobivad Leyland DABid, mõned Setrad (pärast Samatile). Eesti Bussi pankrot kuulutati välja märtsis 2000. a. 17. märtsil lõpetati sõidud, 27. märtsil taastus 45st liinist 39l liiklus uute vedajatega. Kui juba teatud daatumite märkimiseks läks, olgu veel mainitud üks tähtis kuupäev - 1.08.1999 võttis Sebe üle Tarbuse kaugliinid, saades nii senisest suurema turuosa. |