05.12.2010, 21:33
Lehti: 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40 41 42 43 44 45 46 47
Trollino
05.12.2010, 22:21
(05.12.2010 21:33)Green2008 Kirjutas: [ -> ]http://www.youtube.com/watch?v=9szfPdYPl4M
http://www.youtube.com/watch?v=DYv1nshbYmI
Keegi oskaks õelda mida see pealkiri tähendab?
05.12.2010, 22:30
(05.12.2010 22:21)Liisu Kirjutas: [ -> ](05.12.2010 21:33)Green2008 Kirjutas: [ -> ]http://www.youtube.com/watch?v=9szfPdYPl4M
http://www.youtube.com/watch?v=DYv1nshbYmI
Keegi oskaks õelda mida see pealkiri tähendab?
Vist, et reis Pärnu maanteelt kopli depoosse..
07.12.2010, 20:44
http://www.tallinnlv.ee/lvistung/bin/age...=670#aid_0
positsioon 42. Leheküljed 48-57. Trolliliiklus kaob, trammivõrk laieneb.
positsioon 42. Leheküljed 48-57. Trolliliiklus kaob, trammivõrk laieneb.
08.12.2010, 01:46
Viimaste aastate valguses oleks see asjade loomulik käik. Iseenesest on ju ka majanduslikult kasulikum kahest elektritranspordiliigist üks välja valida. Kas tramm Tallinnas kunagi sellist eelist omama hakkab nagu seda on mõnes teises linnas on praegu ringi vaadates küll kahtlane.
09.12.2010, 16:21
Liiklusõnnetus häiris Maneeži tänaval trammiliiklust
Täna kell 14.55 põrkasid Maneeži ja Gonsiori tänavate ristmikul kokku tramm ja sõiduauto.
Õnnetuses ükski inimene viga ei saanud, kuid Lasnamäe poole suunduvad trammid ei pääsenud selle tõttu liikuma.
Politsei pressiesindaja sõnul said õnnetuses osalenud sõidukite juhid omavahel kokkuleppele ning edasi tegeleb juhtumiga kindlustus. Praeguseks hetkeks on trammiliiklus taastunud.
http://www.tallinnapostimees.ee/?id=354745
09.12.2010, 17:14
(08.12.2010 01:46)Oxygen Kirjutas: [ -> ]Viimaste aastate valguses oleks see asjade loomulik käik. Iseenesest on ju ka majanduslikult kasulikum kahest elektritranspordiliigist üks välja valida. Kas tramm Tallinnas kunagi sellist eelist omama hakkab nagu seda on mõnes teises linnas on praegu ringi vaadates küll kahtlane.Natuke rohkem kui kaks aastat tagasi oli automoto foorumis üks geniaalne teema: Troll vs Buss, tundub et aastad on oma töö teinud ja nüüd hakka asja "vastastele" ka kohale jõudma kuidas majanduslikult mõtekam on. Head lugemist ja meenutamist!!
10.12.2010, 01:59
Ei ei. Troll on endiselt müravaba ja ei haise kesklinnas ja igati mugav. Samasuguses vaidluses oleks seisukoht endiselt sama. AGA praeguseks on Tallinn jõudnud erinevatel põhjustel jõudnud punkti kus trolliliiklus on üsna nutune vaatepilt. Küsimus ei ole enam jooksvates ülalpidamiskuludes vaid hoopis midagi muud. Vana veerem laguneb kiiremini kui uus peale tuleb. Selles punktis on õige aeg teha otsuseid. Kas tõmmata vaikselt otsad kokku või tõsta asi vee peale tagasi. Üks neist variantidest eeldab suuri investeeringuid ja selleks ei ole ilmselt võimalusi. Ja isegi kui oleks, siis loogiliselt mõtlev inimene suunaks raha pigem juuksekarva võrra paremas seisus olevasse trammi. Eriti kui juurde joonistada veel pildikesi trammist mis sõidab eraldusribal ja võimaldab vedada kiiresti ja rohkem inimesi kui mistahes buss või troll. See jutt kõik lootuses, et need suurejoonelised kavandid seal kasvõi mingil moel vaiksetviisi teoks hakkavad saama. Vastasel korral on tegemist lihtsalt alla andmisega, kus ühel hetkel sõidab Õismäele trolli asemel buss, Paldiski mnt 42A seisab suur klaasist büroohoone ja trammid logistavad (kui logistavad) endiselt neljal liinil.
10.12.2010, 18:24
Tallinna linna transpordikava kohaselt tuleb rajada uusi trammiliine piirkondadesse, kus on selleks kõige suurem nõudlus. Visiooni kohaselt tuleks 40 aasta pärast ühendada trammiliiklusega Tallinna lähivaldade suuremad tõmbekeskused – Tabasalu, Viimsi, Maardu ja Jüri.
Transpordikava kohaselt lähema viie aasta jooksul ühendatakse kesklinnaga trammiliinid mis sõidavad Lasnamäele, 2020. aastaks aga saavad trammisõiduga linna Mustamäegi elanikud ning turistid sadamast kesklinna.
Järgneb väljavõte transpordikava visioonide elluviimisest:
Väga oluline on rajada uusi trammiliine piirkondadesse, kus seda eeldab sõidunõudlus. Tramm on väga suure veovõimega ühistranspordiliik, mis ei pea sõltuma sõidutee koridorist ning seepärast saab liikuda kiiresti olenemata sõidukite hulgast ja sõiduoludest sõiduteel.
Ühistranspordi väljaviimine sõidutee ristlõikest annab sõiduautodele suurema ruumi liikumiseks, parandades tee läbilaskevõimet, mis omakorda aitab vältida sõidutee laiendamise vajadust. Samuti tekib lisaruum muu ühistranspordi asendamisel sõidutee ristlõikest välja viidud trammiga kergliiklusteede rajamiseks või laiendamiseks. Välja tuleb selgitada kõik trammiteelõigud kus on võimalik tramm eraldada muust liiklusest.
Eraldatud trammikoridori puhul tuleb kaaluda erinevaid alternatiive olenevalt piirkonna iseloomust, kas on otstarbekam trammirööbaste ümbruses külvata muru või rajada kõvakattega koridor, mida mööda saavad liikuda vajadusel ka operatiivsõidukid.
Siiski alati ei ole võimalik trammi eraldada muust liiklusest ning samuti ei saa kogu praegust trolli- ja autobussi liiklust asendada rööbastranspordiga, sest trammi infrastruktuuri rajamine on kallis ja seega pole lähiaastatel võimalik kõiki Tallinna piirkondi trammiliinidega ühendada. Alustada tuleb olemasolevate trammiliinide nõudluse väljaselgitamisest, selle alusel ümberkorralduste tegemisest ja Lasnamäele trammiliini rajamisest.
Olemasolevate trammiliinide kasutuse ja opereerimise mugavuse huvides tuleb olemasolevad trammiliinid ümber korraldada.
Trammiliinide lühendamine on otstarbekas kuna lühemad trammiliinid:
- võimaldavad paremini järgida nõudlust (trammide arv liinil);
- sõidugraafikuid on kergem koordineerida teiste ristuvate ühistranspordiliinidega ümberistumispeatustes;
- ühe liini sõiduhäired (teeremont, liiklusõnnetused, suurüritused jmt) mõjutavad väiksemat teeninduspiirkonda.
Trammiliinide nõudluse väljaselgitamiseks tuleb läbi viia vastav uuring. Hinnanguliselt on otstarbekas on luua Viru keskuse ühistransporditerminali vahetusse lähedusse nn trammiring – ühesuunaline trammiliiklus Gonsiori, A. Laikmaa, Narva maantee ja Maneeži tänavatele (vaata joonist 5.2.-2). Selline trammide ühesuunaline ringliiklus aitab kaasa ühistranspordisõlme tekkimisele. Narva maantee trammipeatust läbivad kõik viis trammiliini, ümberistumine ühelt liinilt teisele on kiire ja mugav, millele aitab kaasa tunnipileti propageerimine ja jõudsam rakendamine.
Uued trammiliinid hakkaksid liikuma marsruutidel:
Trammiliin nr 1: Kopli – Balti jaam – Kesklinn – Balti jaam – Kopli (ühes suunas 7,8 km);
Trammiliin nr 2: Ülemiste – Kesklinn – Ülemiste (ühes suunas 4,8 km);
Trammiliin nr 3: Kadriorg – Kesklinn – Balti jaam – Kesklinn – Kadriorg (ühes suunas 5,6 km); Kadriorust tuleva trammi tagasipöördeks tuleks kasutada Telliskivi ja Reisijate tänavat Balti jaama läheduses.
Trammiliin nr 4: Tondi – Kesklinn – Tondi (ühes suunas 4,8 km);
Trammiliin nr 5: Lasnamäe – Kesklinn – Lasnamäe (ühes suunas 8,9 km)
Siiski peab täpse trammiliinide marsruudi välja selgitama nõudluse uuring. Järgmisena tuleb trammiliin viia Mustamäele. Sellega vähendatakse trollibussiliiklust Mustamäel. Trammiliini väljapakutud trass: Maneeži tänav – Gonsiori tänav – A. Laikmaa tänav – Narva maantee – Pärnu maantee – Väike-Ameerika tänav – Koskla tänav – Sõpruse puiestee – Akadeemia tee kuni trollide lõpp-peatuseni. Teiste võimalike trassiettepanekutega saab tutvuda Systra töös „Projekt Tallinna tramm”.
Edasistele trammivõrgu arendustele peab eelnema teostatavus- ja tasuvusuuring, mis näitab ära aasta, mis ajaks on vajalik uue trammiliini rajamine. Transpordikavas esitatud aastaarvud on hinnangulised ja ei põhine tasuvusuuringutel.
Aastaks 2020 tuleb hinnanguliselt ühendada trammivõrgustikuga Tallinna Sadam. Sellega on tagatud ühendus Balti jaama, Tallinna Sadama ja Kesklinna vahel. Tallinna Sadama juurde trammi viimine on väga oluline parandamaks reisijate pääsu sadamasse ja sadamast linna. Trammiliini rajamine Balti jaama ja sadama vahele on oluline ühenduslüli terviklikus üleeestilises ühistranspordivõrgustikus, mis ühendab rongiliikluse, trammiliikluse ja meretranspordi ning tulevikus ka lennuliikluse. Trammiliin kasutab sõiduks Mere puiesteed ja Sadama tänavat.
Järgmise viie aastase ajaperioodi jooksul tuleb hinnanguliselt viia trammiliinid lennujaamani ja Paljassaarde. Trammiliini viimine lennujaama ühendab kolm tähtsat transpordisõlme – Balti jaama, Tallinna Sadama ja Tallinna Lennujaama. Paljassaare liitmine trammivõrgustikuga loob paremad eeldused poolsaare arenguks. Tramm kasutab trassi: Mere puiestee – Põhja puiestee – Kopli tänav – Paljassaare tee kuni Katariina kaini. Hinnanguliselt aastaks 2030 kulgeb trammiliin edasi Järvele piki Pärnu maanteed kuni Männiku tee ristmikuni ja sealt edasi mööda Vabaduse puiesteed Pärnu maanteele ning suundub Laagrisse. Samuti on hinnanguliselt otstarbekas rajada Lasnamäele veel kaks trammiliini, üks piki Peterburi teed ja teine Narva maanteele, trassile: Narva maantee – Rahu tee – Rahu tee pikendus (Läänemere teega paralleelne lõik mida praegu ei ole) – Ümera tänav. Trammiliinide rajamine vähendab olulisel määral sõiduteede koormust, seda nii bussiliikluse kui ka sõiduautoliikluse osas.
Järgmise kümne-kahekümne aasta jooksul tuleks kaaluda Tallinna tagamaa ühendamist trammiliini võrgustikuga, ühendada oleks hinnanguliselt otstarbekas Tallinna lähivaldade suuremad tõmbekeskused – Tabasalu, Viimsi, Maardu ja Jüri.
Trammiliinide soovitatavad kasutuselevõtu ajad: (Trammiliin - Võimalik kasutuselevõtu aeg)
Trammiliin nr 1: Kopli – Balti jaam – Kesklinn – Balti jaam – Kopli 2015
Trammiliin nr 2: Ülemiste – Kesklinn – Ülemiste 2015
Trammiliin nr 3: Kadriorg – Kesklinn – Balti jaam – Kesklinn – Kadriorg 2015
Trammiliin nr 4: Tondi – Kesklinn – Tondi 2015
Trammiliin nr 5: Lasnamäe – Kesklinn – Lasnamäe I etapp 2015
Mustamäe – Kesklinn – Mustamäe 2020
Balti jaam – Tallinna Sadam – Kesklinn – Tallinna Sadam – Balti jaam 2020
Tallinna Lennujaam – Kesklinn – Tallinna Sadam – Balti jaam – Tallinna Sadam – Kesklinn – Tallinna Lennujaam 2025
Paljassaare – Kesklinn – Paljassaare 2025
Laagri – Pääsküla – Järve – Tondi – Kesklinn – Tondi – Järve – Pääsküla – Laagri 2030
Ümera – Ülemiste – Kesklinn – Ülemiste – Ümera 2030
Ümera – Rahu tee – Narva mnt – Kadriorg – Kesklinn – Balti jaam – Kesklinn – Kadriorg – Narva mnt – Rahu tee – Ümera 2030
Tabasalu – Kesklinn – Tabasalu 2050
Viimsi – Kesklinn – Viimsi 2050Maardu – Kesklinn – Maardu 2050
Jüri – Kesklinn – Jüri 2050
http://www.tttk.ee/index.php?article_id=...n=article&
Transpordikava kohaselt lähema viie aasta jooksul ühendatakse kesklinnaga trammiliinid mis sõidavad Lasnamäele, 2020. aastaks aga saavad trammisõiduga linna Mustamäegi elanikud ning turistid sadamast kesklinna.
Järgneb väljavõte transpordikava visioonide elluviimisest:
Väga oluline on rajada uusi trammiliine piirkondadesse, kus seda eeldab sõidunõudlus. Tramm on väga suure veovõimega ühistranspordiliik, mis ei pea sõltuma sõidutee koridorist ning seepärast saab liikuda kiiresti olenemata sõidukite hulgast ja sõiduoludest sõiduteel.
Ühistranspordi väljaviimine sõidutee ristlõikest annab sõiduautodele suurema ruumi liikumiseks, parandades tee läbilaskevõimet, mis omakorda aitab vältida sõidutee laiendamise vajadust. Samuti tekib lisaruum muu ühistranspordi asendamisel sõidutee ristlõikest välja viidud trammiga kergliiklusteede rajamiseks või laiendamiseks. Välja tuleb selgitada kõik trammiteelõigud kus on võimalik tramm eraldada muust liiklusest.
Eraldatud trammikoridori puhul tuleb kaaluda erinevaid alternatiive olenevalt piirkonna iseloomust, kas on otstarbekam trammirööbaste ümbruses külvata muru või rajada kõvakattega koridor, mida mööda saavad liikuda vajadusel ka operatiivsõidukid.
Siiski alati ei ole võimalik trammi eraldada muust liiklusest ning samuti ei saa kogu praegust trolli- ja autobussi liiklust asendada rööbastranspordiga, sest trammi infrastruktuuri rajamine on kallis ja seega pole lähiaastatel võimalik kõiki Tallinna piirkondi trammiliinidega ühendada. Alustada tuleb olemasolevate trammiliinide nõudluse väljaselgitamisest, selle alusel ümberkorralduste tegemisest ja Lasnamäele trammiliini rajamisest.
Olemasolevate trammiliinide kasutuse ja opereerimise mugavuse huvides tuleb olemasolevad trammiliinid ümber korraldada.
Trammiliinide lühendamine on otstarbekas kuna lühemad trammiliinid:
- võimaldavad paremini järgida nõudlust (trammide arv liinil);
- sõidugraafikuid on kergem koordineerida teiste ristuvate ühistranspordiliinidega ümberistumispeatustes;
- ühe liini sõiduhäired (teeremont, liiklusõnnetused, suurüritused jmt) mõjutavad väiksemat teeninduspiirkonda.
Trammiliinide nõudluse väljaselgitamiseks tuleb läbi viia vastav uuring. Hinnanguliselt on otstarbekas on luua Viru keskuse ühistransporditerminali vahetusse lähedusse nn trammiring – ühesuunaline trammiliiklus Gonsiori, A. Laikmaa, Narva maantee ja Maneeži tänavatele (vaata joonist 5.2.-2). Selline trammide ühesuunaline ringliiklus aitab kaasa ühistranspordisõlme tekkimisele. Narva maantee trammipeatust läbivad kõik viis trammiliini, ümberistumine ühelt liinilt teisele on kiire ja mugav, millele aitab kaasa tunnipileti propageerimine ja jõudsam rakendamine.
Uued trammiliinid hakkaksid liikuma marsruutidel:
Trammiliin nr 1: Kopli – Balti jaam – Kesklinn – Balti jaam – Kopli (ühes suunas 7,8 km);
Trammiliin nr 2: Ülemiste – Kesklinn – Ülemiste (ühes suunas 4,8 km);
Trammiliin nr 3: Kadriorg – Kesklinn – Balti jaam – Kesklinn – Kadriorg (ühes suunas 5,6 km); Kadriorust tuleva trammi tagasipöördeks tuleks kasutada Telliskivi ja Reisijate tänavat Balti jaama läheduses.
Trammiliin nr 4: Tondi – Kesklinn – Tondi (ühes suunas 4,8 km);
Trammiliin nr 5: Lasnamäe – Kesklinn – Lasnamäe (ühes suunas 8,9 km)
Siiski peab täpse trammiliinide marsruudi välja selgitama nõudluse uuring. Järgmisena tuleb trammiliin viia Mustamäele. Sellega vähendatakse trollibussiliiklust Mustamäel. Trammiliini väljapakutud trass: Maneeži tänav – Gonsiori tänav – A. Laikmaa tänav – Narva maantee – Pärnu maantee – Väike-Ameerika tänav – Koskla tänav – Sõpruse puiestee – Akadeemia tee kuni trollide lõpp-peatuseni. Teiste võimalike trassiettepanekutega saab tutvuda Systra töös „Projekt Tallinna tramm”.
Edasistele trammivõrgu arendustele peab eelnema teostatavus- ja tasuvusuuring, mis näitab ära aasta, mis ajaks on vajalik uue trammiliini rajamine. Transpordikavas esitatud aastaarvud on hinnangulised ja ei põhine tasuvusuuringutel.
Aastaks 2020 tuleb hinnanguliselt ühendada trammivõrgustikuga Tallinna Sadam. Sellega on tagatud ühendus Balti jaama, Tallinna Sadama ja Kesklinna vahel. Tallinna Sadama juurde trammi viimine on väga oluline parandamaks reisijate pääsu sadamasse ja sadamast linna. Trammiliini rajamine Balti jaama ja sadama vahele on oluline ühenduslüli terviklikus üleeestilises ühistranspordivõrgustikus, mis ühendab rongiliikluse, trammiliikluse ja meretranspordi ning tulevikus ka lennuliikluse. Trammiliin kasutab sõiduks Mere puiesteed ja Sadama tänavat.
Järgmise viie aastase ajaperioodi jooksul tuleb hinnanguliselt viia trammiliinid lennujaamani ja Paljassaarde. Trammiliini viimine lennujaama ühendab kolm tähtsat transpordisõlme – Balti jaama, Tallinna Sadama ja Tallinna Lennujaama. Paljassaare liitmine trammivõrgustikuga loob paremad eeldused poolsaare arenguks. Tramm kasutab trassi: Mere puiestee – Põhja puiestee – Kopli tänav – Paljassaare tee kuni Katariina kaini. Hinnanguliselt aastaks 2030 kulgeb trammiliin edasi Järvele piki Pärnu maanteed kuni Männiku tee ristmikuni ja sealt edasi mööda Vabaduse puiesteed Pärnu maanteele ning suundub Laagrisse. Samuti on hinnanguliselt otstarbekas rajada Lasnamäele veel kaks trammiliini, üks piki Peterburi teed ja teine Narva maanteele, trassile: Narva maantee – Rahu tee – Rahu tee pikendus (Läänemere teega paralleelne lõik mida praegu ei ole) – Ümera tänav. Trammiliinide rajamine vähendab olulisel määral sõiduteede koormust, seda nii bussiliikluse kui ka sõiduautoliikluse osas.
Järgmise kümne-kahekümne aasta jooksul tuleks kaaluda Tallinna tagamaa ühendamist trammiliini võrgustikuga, ühendada oleks hinnanguliselt otstarbekas Tallinna lähivaldade suuremad tõmbekeskused – Tabasalu, Viimsi, Maardu ja Jüri.
Trammiliinide soovitatavad kasutuselevõtu ajad: (Trammiliin - Võimalik kasutuselevõtu aeg)
Trammiliin nr 1: Kopli – Balti jaam – Kesklinn – Balti jaam – Kopli 2015
Trammiliin nr 2: Ülemiste – Kesklinn – Ülemiste 2015
Trammiliin nr 3: Kadriorg – Kesklinn – Balti jaam – Kesklinn – Kadriorg 2015
Trammiliin nr 4: Tondi – Kesklinn – Tondi 2015
Trammiliin nr 5: Lasnamäe – Kesklinn – Lasnamäe I etapp 2015
Mustamäe – Kesklinn – Mustamäe 2020
Balti jaam – Tallinna Sadam – Kesklinn – Tallinna Sadam – Balti jaam 2020
Tallinna Lennujaam – Kesklinn – Tallinna Sadam – Balti jaam – Tallinna Sadam – Kesklinn – Tallinna Lennujaam 2025
Paljassaare – Kesklinn – Paljassaare 2025
Laagri – Pääsküla – Järve – Tondi – Kesklinn – Tondi – Järve – Pääsküla – Laagri 2030
Ümera – Ülemiste – Kesklinn – Ülemiste – Ümera 2030
Ümera – Rahu tee – Narva mnt – Kadriorg – Kesklinn – Balti jaam – Kesklinn – Kadriorg – Narva mnt – Rahu tee – Ümera 2030
Tabasalu – Kesklinn – Tabasalu 2050
Viimsi – Kesklinn – Viimsi 2050Maardu – Kesklinn – Maardu 2050
Jüri – Kesklinn – Jüri 2050
http://www.tttk.ee/index.php?article_id=...n=article&
10.12.2010, 20:30
(10.12.2010 18:24)sasstak Kirjutas: [ -> ]Trammiliinide soovitatavad kasutuselevõtu ajad: (Trammiliin - Võimalik kasutuselevõtu aeg)Tuleb välja et Trollid sõidavad Sõpruse pst-l veel vähemalt 9 aastat, kas ostetakse siis juurde uusi trolle, või veab Škodaga välja? Selle kava järgi tuleb välja et Mustamäe tee ja Õismäe suund jäävad endiselt trollide kanda.
Mustamäe – Kesklinn – Mustamäe 2020
10.12.2010, 20:38
Juhei 40 aasta pärast saan Viimsist trammiga kesklinna.
20.12.2010, 05:27
Alates 1.01.2011 trammide sõiduplaanid muutuvad - http://soiduplaan.tallinn.ee/?a=p.routes...xhtml&l=ee
23.12.2010, 20:34
http://www.tallinnapostimees.ee/?id=362054
Trammikoondisel on funktsioon - Puhastab katustelt lund ja jääd.
Trammikoondisel on funktsioon - Puhastab katustelt lund ja jääd.
27.12.2010, 19:50
Täna saaks siia kirja panna "mis tramme nähtud liinil, kus nad tavaliselt ei sõida", sest täna oli tõepoolest iga teine vagun seal kus ta tavaliselt ei peaks olema. Näitena:
172 1, antud tramm on kindla juhiga kogu aeg 3. liinil, ning vabal päeval seisab depoos, üldjuhul 3. liini vaguneid teistele juhtidele ei anta;
111 4, Kopli vagun, mis peaks vastavalt kurseerima Kopli liinidel;
96 3, krokodille oli veelgi 3. liinil, ei tea mis puhul, ent minu nähtud 96 sõitis küll tühjana. Ilmselgelt mitte kõige parem otsus.
172 1, antud tramm on kindla juhiga kogu aeg 3. liinil, ning vabal päeval seisab depoos, üldjuhul 3. liini vaguneid teistele juhtidele ei anta;
111 4, Kopli vagun, mis peaks vastavalt kurseerima Kopli liinidel;
96 3, krokodille oli veelgi 3. liinil, ei tea mis puhul, ent minu nähtud 96 sõitis küll tühjana. Ilmselgelt mitte kõige parem otsus.
27.12.2010, 20:10
Ma pakun, et tehniliste probleemide tõttu ei soovitud täna krokodille Lasnamäele saata, aga kui keegi neid seal õhtupoole siiski nägi, siis andke teada!
Õhtul olid igatahes 96,114 ja 123 3-liinil õhku vedamas (vist 131 ka).
Üldse olid paljud mulle tuttavad juhid täna võõraste vagunitega liinil, aga see segadus ilmselt lumeuputusest depoodes.
No ja 153 4-liinil, seda pole ka ammu-ammu näinud
Õhtul olid igatahes 96,114 ja 123 3-liinil õhku vedamas (vist 131 ka).
Üldse olid paljud mulle tuttavad juhid täna võõraste vagunitega liinil, aga see segadus ilmselt lumeuputusest depoodes.
No ja 153 4-liinil, seda pole ka ammu-ammu näinud
27.12.2010, 23:08
(27.12.2010 20:10)Volli Kirjutas: [ -> ]Õhtul olid igatahes 96,114 ja 123 3-liinil õhku vedamas (vist 131 ka).98 ja 131 ka.
29.12.2010, 16:40
30.12.2010, 19:56
Juba "euro"des.
31.12.2010, 05:12
(30.12.2010 19:56)Green2008 Kirjutas: [ -> ]Juba "euro"des.kui igal pool tõusevad hinnad, siis isegi trahvi summad tõusevad. Ca 640kr on nüüd trahv.
01.01.2011, 03:09
Mitmikavarii seiskas Tallinnas Tondi-suunalise trammiliikluse
Tallinnas seiskas Draamateatri ees juhtunud avarii Tondi-suunalise trammiliikluse.
Pealtnägija sõnul sõitis tramm tagant otsa džiibile, too aga omakorda teistele autodele ning trammiliiklus jäi seisma. Veerand tundi pärast kella ühte öösel seisis avariipaigal reas juba neli trammi.
Postimehele saadetud vihje kohaselt sai avarii alguse sellest, et trammijuht ehmus ilutulestikuraketi peale.
«Sõitsime parajasti kodu poole, olles astunud Viru peatuses depoosse suunduva trammi peale ja imetlesime selle tühja sisu, kui trammijuht kas lõhkeva raketi või muu sellise peale ehmatas ja ummikus autole tagant sisse sõitis,» kirjeldas vihje saatja.
«Veel said viga kolm autot ja seda kõike Draamateatri ees täiesti ummistunud Pärnu maanteel. Tramm tuli õnnetuse tagajärjel rööbastelt ka maha,» jätkas asjaosaline.
Tallinna trammi- ja trollibussikoondise dispetšer ütles Postimees.ee’le, et kohal on avariigrupp ja politsei, liiklus seisab. «Kolm autot ja tramm on koos,» ütles dispetšer.
Tema kinnitusel tramm rööbastelt maha ei tulnud. Millal liiklus avatakse, ta ennustada ei osanud.
http://www.tallinnapostimees.ee/?id=365362