Ühistranspordihuviliste foorum

Täisversioon: Eesti Raudtee
Teile näidatakse hetkel lihtsustatud versiooni tekstist. Vaadake täisversiooni õiges formaadis.
Lehti: 1 2 3
Maha kantud nad ikka ei ole, siin olnud küsimus hoopis mingis pädevuses või remondi tegemise õiguses (see vist oli rataste mõõtutreimine). Et seda õigust omada, pidi depool mingine kriitiline arv registreeritud ja mahakandmata rattapaare olema. Seepärast vedelevat see joru seal Tallinnväikses juba aastaid ilma, et oleks utiili saadetud.
(04.01.2014 22:29)lauri3885 Kirjutas: [ -> ]Kuna sel teemal juba juttu tuli siis paslik panna ka see link siia. Juttu siin veidi pikemalt.
http://www.ohtuleht.ee/559365/rongid-ron...lt-veerete
Laias laastus sama teema jätk:
http://www.ohtuleht.ee/559596/elron-iste...unnil-jaab

Juhtkiri: http://www.ohtuleht.ee/559641/juhtkiri-t...ide-asemel

Natuke veel: http://www.ohtuleht.ee/559644/puupusti-t...-reisijaid

Ajakirjaniku seisukoht: http://www.ohtuleht.ee/559637/seisukoht-...sun-elroni

Need on siis nopped viimase 20.tunni õhtulehe veebiartikkleid Elroni saagast.
Loodame,et asjad siiski hiljemalt suve lõpuks lahenevad.Eks praegu olegi niiõelda alguse head ja vead mis tuleb ära kannatada.
Hiljemalt suve lõpuks. Ma arvan, et suvel hakkab nalja saama.
Mul tekkis raudtee alane küsimus, et kelle all nüüd auruvedur Kaspar edasi tegutseb ja mis üldse sest saanud on?
Eks Edelaraudtee firmana ju eksisteerib edasi, mis tast ikka saama peaks.
Ekspluatatsioonist kõrvaldamine on mitmeti mõistetav. Kui 2001 Tartu depoo kinni pandi, ujutati Tallinn-Väike töökorras rongidega üle ning enamus neist olid paberites just selle nimetuse all, nagu ka 226. Rongide mahakandmine ei käi nii, et vot nüüd on maha kantud ja poetame pisaraid jne.. Ennemgi on olnud juhtumeid, kus ka kõik väga targad "temaatikat valdavad inimesed" kinnitasid, et näiteks 312 on maha kantud ja enam kunagi liinile ei naase. Sama lugu oli 3703-ga. 226 saatus on lahtine, vahepeal taheti teda ka koos 224-ga maha müüa, halturtshikud tunglesid kõik ülemuste uste taga, et magusat sõitu omale saada. Mis puudutab 226-te siis see, et ta nii armetu ja tühjana seal jaamas vedeleb, ei tähenda midagi. Aastaid tagasi käis meil külaline Leedust numbriga 300. Sellel olid sõna otseses mõttes ainult aknad ees, muu oli kõik kestani lahti roogitud. Läks pool aastat ning varsti oli rong valmis ja vahelduva eduga sõidab Vilniuse depoo all senini. Lihtsalt kohati jätab Lauri suhtumine lahmiva mulje. Süvene asjasse ja uuri vähe rohkem, ennem kui targa näoga tabeleid kopeerima ja küsimärgistama kukud.
Ma küsiks lp. 2251 käest,et ok. kui mina lahmin Sinu sõnade kohaselt,et siis kui Sa nii tark oled ja kõike tead siis miks Sa pergli päralt oma teadmisi siis teistega ei jaga Edela rongide viimaste päevade kohalt???
Jagaks siis teiste huvilistega ka oma teadmisi aga ei,selle asemel kukud teisi kes võtavad vaevaks natuke infot jagada kritiseerima paari koosseisu kohalt mõnede nüansside pärast.Ütleks siiski,et antud tabel on siiski õige ja (kõike on uuritud ja piisavalt süvenetud) kui mitte arvestada paari-kolme juhtpea seisu mingite terminite kohalt.Iga mõistusega inimene saab aru,et kui juhtpea pole juba üle viie aasta sõidus olnud ja lihtsalt seisab siis on 90% tõenäosusega tema teekond vanarauda(ei seisa ükski juhtpea 5-10 aastat müügi või remondi ootel) ja hakata norima nüüd nii täpselt,no ma ei tea.
Hakkasin ühele inimesele juhtpeadest rääkima ning tema esimene küsimus oli "Mida?"... viimati nimetati neid veduriteks.

Vabandust aga ma ei ole raudteelane ja ei oska kinnitada ega ümber lükata neid õigeid termineid Big Grin
Mina olen nagu aru saanud, et juhtpeadeks nimetatakse neid, mis käivadki rongiga koos, st osa koosseisust. Noh nii nagu need Dõrrid ja Stadlerid on, aga võin puusse ka panna..
Näiteks kolmevagunilisel dõrril on ühes otsas mootorvagun, teises juhtpea. Lihtne.
(08.01.2014 21:11)Hannes Kirjutas: [ -> ]Näiteks kolmevagunilisel dõrril on ühes otsas mootorvagun, teises juhtpea. Lihtne.
Ja keskel vahevagun Smile
(08.01.2014 21:26)Volli Kirjutas: [ -> ]
(08.01.2014 21:11)Hannes Kirjutas: [ -> ]Näiteks kolmevagunilisel dõrril on ühes otsas mootorvagun, teises juhtpea. Lihtne.
Ja keskel vahevagun Smile

Öeldi ka nii - Külm vagun, haakevagun ja mootorvagun Tongue
Külmpea ja mootorpea. Vagun on nagunii külm. Elektrirongidel olid mootorvagunid ja juhtvagunid (pead). Eranditega.
Sattusin täna kell 13.30 olema Tartus jaama lähedal, töö oli tehtud ja otsustasin 14.07 rongiga Tallinna sõita. Rong 2404 anti ette kell 13.38, leidsin rahulikult koha II klassis akna all. Tasapisi rong täitus, minu nägemise ulatuses ühtki vaba kohta ei jäänud, osa rahvast seisis uste juures. Sõit oli mugav, ainult veidi jahe, kuskilt puhus kogu aeg mingi tuuleke. Jalgu pole kuhugi tõsta, sõita tuleb sirgelt nagu korralik koolilaps.
Aga nüüd asi, millest ma aru ei saa. Pileteid saab kas internetist või siis saatja käest. Kui ma tahan I klassis sõita, istun ja jään saatjat ootama, siis äkki tuleb keegi, ütleb, et temal on internetist koht 8 ja ajab mind minema. Selleks ajaks on ka II klassis enamik kohti juba kinni ja lõpuks võin niimoodi I klassi asemel lausa püsti jääda. Miski siin justkui ei klapi… Saksamaal oli vanasti iga koha juures tahvlike, kuhu saatja pistis paberitüki jaamanimedega, mille vahel koht oli reserveeritud. Nüüd on nende asemel pisikesed tablood. Aga meil? Ehk võiks saatja kasvõi A4 lehel broneeritud kohtade numbrid välja printida ja I klassi ukse kõrvale riputada...
(11.01.2014 00:00)6631 Kirjutas: [ -> ]Sattusin täna kell 13.30 olema Tartus jaama lähedal, töö oli tehtud ja otsustasin 14.07 rongiga Tallinna sõita. Rong 2404 anti ette kell 13.38, leidsin rahulikult koha II klassis akna all. Tasapisi rong täitus, minu nägemise ulatuses ühtki vaba kohta ei jäänud, osa rahvast seisis uste juures. Sõit oli mugav, ainult veidi jahe, kuskilt puhus kogu aeg mingi tuuleke. Jalgu pole kuhugi tõsta, sõita tuleb sirgelt nagu korralik koolilaps.
Aga nüüd asi, millest ma aru ei saa. Pileteid saab kas internetist või siis saatja käest. Kui ma tahan I klassis sõita, istun ja jään saatjat ootama, siis äkki tuleb keegi, ütleb, et temal on internetist koht 8 ja ajab mind minema. Selleks ajaks on ka II klassis enamik kohti juba kinni ja lõpuks võin niimoodi I klassi asemel lausa püsti jääda. Miski siin justkui ei klapi… Saksamaal oli vanasti iga koha juures tahvlike, kuhu saatja pistis paberitüki jaamanimedega, mille vahel koht oli reserveeritud. Nüüd on nende asemel pisikesed tablood. Aga meil? Ehk võiks saatja kasvõi A4 lehel broneeritud kohtade numbrid välja printida ja I klassi ukse kõrvale riputada...

Oleks ju loogiline et istekoha saad valida vaid algpeatuses.ja Jõgevalt pealetulija saab piletile vabale olemasolevale äriklassi kohale nagu on bussides et kui buss tuleb Narvast-Talinna ja ostad ette pileti bussile Jõhvist on piletile trükitud vaba koht, Aga ilmselt rongis nii ei ole.
Ma arvan, et jutu mõte pole mitte selles, et peaks nt Jõgeval või Tapal saada kohta valida, vaid et jookseks info, palju üldse vabu kohti on ja millised neist vabad on.
Et ei tekiks sellist situatsiooni:
(11.01.2014 00:00)6631 Kirjutas: [ -> ]Kui ma tahan I klassis sõita, istun ja jään saatjat ootama, siis äkki tuleb keegi, ütleb, et temal on internetist koht 8 ja ajab mind minema. Selleks ajaks on ka II klassis enamik kohti juba kinni ja lõpuks võin niimoodi I klassi asemel lausa püsti jääda.
http://tarbija24.postimees.ee/2726272/vi...kahe-tunni
Tundub et kui teistel suundadel muutub rongiliiklus paraneb siis Narva suunal väga muutusi ei tule. Varahommiune rong Narvast hakkAb sõitma Rakverest küll lisandub hommikune rong Narva SUUNAL
(13.03.2014 10:23)raulito Kirjutas: [ -> ]http://tarbija24.postimees.ee/2726272/vi...kahe-tunni
Tundub et kui teistel suundadel muutub rongiliiklus paraneb siis Narva suunal väga muutusi ei tule. Varahommiune rong Narvast hakkAb sõitma Rakverest küll lisandub hommikune rong Narva SUUNAL

Kõik need muudatused mis tulevad alates 30.03.2014 on seotud, et Venemaal ei ole talve ja suviaeg
http://elron.ee/elron-avaldas-juunikuust...duplaanid/
Olemas on ka juunist kehtimahakkav graafik.
Lehti: 1 2 3
Tagasiside URL