(11.12.2009 23:53)Edelareisija Kirjutas: [ -> ] (11.12.2009 21:46)Innar Kirjutas: [ -> ] (11.12.2009 20:49)Edelareisija Kirjutas: [ -> ]Kui busside põlemistest juttu...
Erinevalt netilingist panin seekord ajalehe väljavõtte,see on vähemalt pildiga.
See peaks vist sama buss olema :
http://www.koolielu.edu.ee/112/112/img/fot/pilt43.jpg
On jah sama buss ja numbriks 408AKP
Need viiekopikalised kaitsmeteks ongi kurja juured. Oma masinatel pole kunagi ega ei saa ka olema kaitsmeteks mündid või teised metallesemed.
See oli üks uuemaid ja viisakamaid Eesti Bussi Ikarusi. Kahju oli tollest. Liin oli 88. Praeguseks ajalugu.
(10.05.2010 14:19)Georg Kirjutas: [ -> ]Tänasest M.K.Reis-X-il selline masin: http://www.auto24.ee/used/446304 . Numbriks 159THR.
(10.05.2010 19:57)Karsson Kirjutas: [ -> ]lihtsalt huvist, et kas 3 liitrine rida 4 väheks ei jää selle masina liigutamiseks täislastiga??
(10.05.2010 20:39)Oxygen Kirjutas: [ -> ]133kW-ga viib 7,2 tonni bussilikul moel edasi küll.
Ma loodan, et väga puusse ei pane, kui ütlen, et nende kõrge liitrivõimsusega "mikromootorite" ressurss on suurtest mootoritest (ca 10L ja 200kW) ikka omajagu väiksem? Niisamuti peaks väiksem olema ka selliste busside planeeritud kasutusiga. Mootoreid ju valitakse selle järgi, et nad kestaksid kere (füüsilise või moraalse) vananemiseni, ja rohkem pole vaja.
PS. Kui juba mikromootorid jutuks on, siis soomlaste Kabus varustab normaalmõõdus linnaliinibusse 4,5L 118kW mootoritega (
link).
Mind hakkas praegu koju sõites huvitama see, et kuidas on täpselt tehniliselt lahendatud selline asi nagu bussi liigend. On seal miskit keerulisemat konstruktsiooni mitmetel rullikutel või on lihtsalt mingisuguse munaku otsa igavene suur sünkroonliigend pandud? Peab see asi ju samal ajal töötama nii pöördele kui paindele, seega laagrit seal kasutada nagu ei saaks.
Kas linna- ja pikamaaliini bussidel on viimasel käigul ülekandearvudes mingi vahe ka sees, või on otsevedu 1:1 + tagasillareduktori ülekanne?
Tänan tähelepanu eest.
Tegelikult on enamusel bussidel tegemist 4 käigulise käigukastiga, kus tagaosas oleva kordistiga saadakse kokku 8 käiku.
(29.06.2011 12:04)Andres Kirjutas: [ -> ]Tegelikult on enamusel bussidel tegemist 4 käigulise käigukastiga, kus tagaosas oleva kordistiga saadakse kokku 8 käiku.
Käigukastis vanematel oli sees vähemalt 2 või 3 võlli mille peal erineva suurustega Hammasrattad. Nende suuruste vahega muudeti kiirusi/ülekannet väljuvale võllile. Milles viimane oli tavaliselt 1 : 0,75
![[Pilt: transmission-repair.jpg]](http://www.autoexcellenceonline.com/repair/transmission-repair.jpg)
![[Pilt: Twin-ClutchTrans_53_270x168.jpg]](http://i.i.com.com/cnwk.1d/i/bto/20090121/Twin-ClutchTrans_53_270x168.jpg)
Sama põhimõte ka jalgratal ees 2 ja taga tereve hunnik, vastvalt vajadusele sa ju neid seal vahetad.
Tere!
No ma päris loll pole,küsida ikka mõistan veel.....
Kas kellegil ei juhtu vedelema riiulis vana Ikaruse käivitussüsteemi pihustit (Start Pilot,eetrikäivituse süsteem....) Mingine pulk käib sisselaske kollektorisse. Tunnen veel huvi,et kas sellel pihustil oli ka klapp sees või oli lihtsalt pulk milles peenikesed augud..... Selline süsteem oli ka paljudel vanematel mootoritel peal,järsku keegi oskab seletada.
Tänan.
Tel. 56 95 60 13
Olen kuulnud,et terve rida ikaruse juppe pidi vedelema bussipargi töökoja kasutuseta kanalites. Ainuke puudus on see,et need olla sinna läinud täiteks enne kui betooni selga said

(21.07.2015 18:24)moosic Kirjutas: [ -> ]Olen kuulnud,et terve rida ikaruse juppe pidi vedelema bussipargi töökoja kasutuseta kanalites. Ainuke puudus on see,et need olla sinna läinud täiteks enne kui betooni selga said 
No sellest jutust on nüüd küll kõvasti abi.

Tänan.
Tere!
Küsimus kõigile! Ega kellegil ei juhtu olema vene bussi küljeliiste alumiiniumist( sarnane vana kumera taguotsaga LAZ- bussil kasutatud liistudega) aga veidi kitsamat? Kasutati Pihkvas ja mujal toodetud 51 ja 53 baasil bussidel. Välja näeb selline,et keskel soon ja pärast peaks sinna mingi plastik riba peale istuma... vist oli nii.
Kui keegi midagi teab või oskab asjast kasvõi rääkida..... oleksin tänulik.
Tel. 56 95 60 13