Ühistranspordihuviliste foorum

Täisversioon: Uued lahendused ühistranspordis
Teile näidatakse hetkel lihtsustatud versiooni tekstist. Vaadake täisversiooni õiges formaadis.
Lehti: 1 2
Ma küll ei tea, kui paljusid selline teema huvitaks, kuid hakkaks siin kajastama uutest ühissõidukimudelitest ning mudelitäiendustest (uued mootorid, faceliftid jne). Olgugi, et paljud siin kajastatavatest uudistest tõenäoliselt Eestisse ei jõua, või jõuavad aastate pärast, kui tootmisesse läheb veelgi uuem tehnoloogia, oleks ikkagi huvitav olla kursis tänaste uudistega.


Alustuseks kajastaks seda, et Scania alustas uute 9 ja 13 liitriste mootorite tootmist, mis tulevikus hakkavad asendama praeguseid 9 ja 12 liitriseid Euro 4 normidele vastavaid jõuallikaid...
Uued 9. liitrised vastavad EEV saastenormile arendadest sõltuvalt variandist 230, 270 (etanooli põletav jõuallikas), 280, 320 või 360 hj.
13. liitrised vastavad Euro 5 nõuetele ning nende võimsus on 400, 440 või 480 hobujõudu. Seejuures täidetakse need nõuded ilma uureat (Ad-Blue) kasutamata.
Uudis ka Volvolt - nimelt plaanitakse alustada hübriidbussi Volvo 7700 Hybrid tootmisega. Bussil on 4,76 liitrine 4 silindriline Euro 5 nõuetele vastav diisel ning maksimaalselt 120kW arendav elektrimootor. Elektrimootor töötab kuni kiiruseni 15-20 km/h iseseisvalt, alates 20 km/h lülitub diisel automaatselt sisse. Selle tulemusel väheneb süsinikdioksiidi väljalase võrreldes diiselmootoriga 30%. Käigukastiks on 12+4 käiguline täisautomaatne I-Shift, mida kasutatakse peamiselt turistbussidel ning raskeveokitel. Esimesed bussid jõuavad tellijateni 2009. aasta jooksul, masstootmist alustatakse 2010. aasta alguses.

Täpsem info ja pildid siit.
Huvitav kas meile tulevad ka sellised kunagi Blush

Üldiselt bussi struktuur on hea, sest enamus mootorist on taga..
(11.11.2008 20:26)Taylor Kirjutas: [ -> ]Üldiselt bussi struktuur on hea, sest enamus mootorist on taga..
Ma tahaks teada, mis osa mootorist sa ees nägid? Skeemi järgi asub esisilla kohal vaid akude plokk, mis muuseas ühtlustab kaalujaotust, mille tõttu suudab sõiduk kanda 7 inimest rohkem, kui diiselbuss...
Kerele see just hea muidugi ei ole Rolleyes
Sel ajal kui nii mõnigi bussitootja alles alustab hübriidbusside tootmist, on Solarisel valmis saanud teise põlvkonna hübriidbuss, mis põhineb seegi kord 3. põlve Solaris Urbino 18-l. Mõningad erinevused neil on. Näiteks 1. põlve hübriidbussil on jõuallikad esimese ja teise telje vahel, paiknedes vasakul servas, uue põlvkonna bussil on mootor tavapärases kohas B-sektsiooni taga nurgas. Nii 1. kui ka 2. hübriidbussi akud paiknevad A-sektsiooni katusel. Jõuallikad on 1. ja 2. plvkonna mudelitel vastavalt 8,9 liitrine 340h (Euro 4) ning 6,7 liitrine 242hj (Euro 5) arendavad Cumminsi diislid.
I põlvkonna Solaris Urbino 18 Hybrid
II põlvkonna Solaris Urbino 18 Hybrid
Tige nagu olen.Kas saaks Tallinnas võtta kasutusele kompostrid mida saaks juht kinni panna enne kontrollide pealetulekut?Praegu hakkab bussisalong piuksuma ja klõbisema kompostri häältest kui reisijad näewad Sawisaare pollarit bussi kinni pidamas-
Kunagi oli mõnes trollis ja vist vaid ühes trammis siuke sisteema peal.

Üldiselt meeldiks mulle ka kui see süsteem sellisena toimiks. Kui sa ikka teenust kasutad, siis pead selle eest ka maksma. Ja siis seisab buss kontrolöride poolt peatatuna kuskil tee ääres, bussijuht närviliselt kella vaatamas. Samal ajal käib salongis vaidlus teemal kas muti pilet oli juba enne komposteeritud või tegi ta seda MUPO silme all.
Kui nüüd wõrrelda 2 liini mida ma kõikse rohkem sõidan.14 ja 26.Esimesel piletimüük ideaalne ,teisel pea olematu.Kuigi 26 sõitjad tunduwalt rohkem.Ei ole küll waenuõhutaja aga rahwus ja ausus määrawad vist paljugi.
(22.11.2008 22:31)PETSS Kirjutas: [ -> ]Kui nüüd wõrrelda 2 liini mida ma kõikse rohkem sõidan.14 ja 26.Esimesel piletimüük ideaalne ,teisel pea olematu.Kuigi 26 sõitjad tunduwalt rohkem.Ei ole küll waenuõhutaja aga rahwus ja ausus määrawad vist paljugi.
Tänapäeval enamus inimestel kuukaart.
(22.11.2008 22:43)Heini Kirjutas: [ -> ]Tänapäeval enamus inimestel kuukaart.
Enamusel on kuukaart, aga seejuures tavaline, mitte ekspresskaart. Seega on täiesti loogiline, et 14. liinil ostetakse juhi käest lisapilet juurde. 26. liinil neid ju vaja pole. Rahvusega pole sellel mingit pistmist.
Ju ikse ei ole ,sest kontrolliga koos lahkub 26 liini bussist weerand sõitjatest.22 liinil piletimüük samas toimib.
Poola süsteemil kompostrite lukustamine täiesti toimis, ka Thorebile on võimalik kompostreid, loendureid jm vidinaid külge pookida, praeguses majandusseisus aga selleni vist niipea ei jõuta...
(22.11.2008 20:56)PETSS Kirjutas: [ -> ]... Kas saaks Tallinnas võtta kasutusele kompostrid mida saaks juht kinni panna enne kontrollide pealetulekut?
Pärnu uued kompostrid saab kinni panna läbi peatuseteadustaja, siis jääb küll peatus kuulutamata, aga tekkiv sagin on vaatamist väärt.
(23.11.2008 17:33)Potsataja103 Kirjutas: [ -> ]
(22.11.2008 20:56)PETSS Kirjutas: [ -> ]... Kas saaks Tallinnas võtta kasutusele kompostrid mida saaks juht kinni panna enne kontrollide pealetulekut?
Pärnu uued kompostrid saab kinni panna läbi peatuseteadustaja, siis jääb küll peatus kuulutamata, aga tekkiv sagin on vaatamist väärt.

Need kompustrid peaksid tegelikult Tartus olema. Juu siis liiniveo kaotamishirmus läksid Pärnu.

JalgLammasPea

Paremat teemat ei leidnud, siis postitan siia.

Thoreb i kodulehekülg: http://www.thoreb.se/index.php?lang=en
Sealt saab muuhulgas lugeda, et Helsingi ühistransport on peale foorieelisõiguse süsteemi käiku laskmist aastal 2001 säästnud üle 1 miljoni euro.

Siit rohkem IT-radio kohta, mis nagu ma aru saan on Thorebi süsteemi aluseks. http://www.true-realtime.com/
(20.01.2009 11:23)JalgLammasPea Kirjutas: [ -> ]Paremat teemat ei leidnud, siis postitan siia.

Thoreb i kodulehekülg: http://www.thoreb.se/index.php?lang=en
Sealt saab muuhulgas lugeda, et Helsingi ühistransport on peale foorieelisõiguse süsteemi käiku laskmist aastal 2001 säästnud üle 1 miljoni euro.

Siit rohkem IT-radio kohta, mis nagu ma aru saan on Thorebi süsteemi aluseks. http://www.true-realtime.com/

Saksamaal, paljudes linnades, kasutakse sellist süsteemi, mis on pildil. KT4D trammidel, mis tulid Erfurdist, on samasugune süsteem.
Süsteemi paigaldaja on:
http://www.deister-gera.de/
Volvo esitles hiljaaegu uut šassiid - Volvo B13R, mis hakkab asendama senist B12B šassiid. Mootoriks on uus 13 liitrine jõuallikas, mille võimsus on 420 või 460 hobujõudu ning vaatamata suuremale töömahule on uus jõuallikas senisest 80kg kergem, tagades kuni 5% suurust kütusesäästu.

http://www.phototrans.eu//images/photos/...364579.jpg
http://www.phototrans.eu//images/photos/...364578.jpg
Piltidel olevast šassiist sai Volvo 9700 kerega masin - http://touringcarteam-marcel.fotopic.net/p61589911.html
Eestiski sõitva Volvo 8500 (siinmail tuntud kui Volvo B12MA Säffle) järeltulija.
http://www.danskebusser.dk/bus/billeder/...p?ID=19386

Peaks mainima, et eelkäija oli ikka tunduvalt ilusam, kui järeltulija.
Lehti: 1 2
Tagasiside URL