Ühistranspordihuviliste foorum

Täisversioon: Üldine trollide arutelu
Teile näidatakse hetkel lihtsustatud versiooni tekstist. Vaadake täisversiooni õiges formaadis.
(07.01.2009 22:00)6631 Kirjutas: [ -> ]
(07.01.2009 19:42)Heini Kirjutas: [ -> ]Mis trolli täna tehnoabi Koidu ja Tõnismäe peatuste vahelt minema pidi vedama?
Tehnoabi keeras kella 15.45 paiku depoosse, sabas oli 228. Aga need tulid Mustamäe poolt.
Üks vanem lühike solaris oli Endla tänaval katki läinud, pärast Tõnismäe peatust 18:00 paiku. Kas ainult mina näen juhuslikult rohkem katki minemisi, või miinuskraadidega trollid ei ole tõesti nii sõidukindlad(Solarised jah pole, aga škodad)?
Eile tuli lumi maha. See soolapläga võib teha sellise lolluse, et masin võib voolu alla minna, ehk siis elekter läheb keresse. Siis ei tohi ka edasi sõita ja masin tuleb tehnilisega minema sikutada. See võib juhtuda aga muidugi ainult juhul kui mehaanikud ei ole oma tööd korralikult teinud ja ei ole põhja alla veekaitsevanne pannud.
(07.01.2009 23:26)Oxygen Kirjutas: [ -> ]Eile tuli lumi maha. See soolapläga võib teha sellise lolluse, et masin võib voolu alla minna, ehk siis elekter läheb keresse. Siis ei tohi ka edasi sõita ja masin tuleb tehnilisega minema sikutada. See võib juhtuda aga muidugi ainult juhul kui mehaanikud ei ole oma tööd korralikult teinud ja ei ole põhja alla veekaitsevanne pannud.

Mäletan troll vs buss teemas kunagi automotos, oli teemaks, et venemaal terve trollitäis inimesi sai surma, kuna sattus voolu alla ja Sina olid see, kes vaidles vastu et tänapäeval see kuidagi enam võimalik ei ole....Huh
(08.01.2009 15:59)SarveMurdja Kirjutas: [ -> ]
(07.01.2009 23:26)Oxygen Kirjutas: [ -> ]Eile tuli lumi maha. See soolapläga võib teha sellise lolluse, et masin võib voolu alla minna, ehk siis elekter läheb keresse. Siis ei tohi ka edasi sõita ja masin tuleb tehnilisega minema sikutada. See võib juhtuda aga muidugi ainult juhul kui mehaanikud ei ole oma tööd korralikult teinud ja ei ole põhja alla veekaitsevanne pannud.

Mäletan troll vs buss teemas kunagi automotos, oli teemaks, et venemaal terve trollitäis inimesi sai surma, kuna sattus voolu alla ja Sina olid see, kes vaidles vastu et tänapäeval see kuidagi enam võimalik ei ole....Huh
Mäletan minagi seda ning tookord oli jutuks, et pole võimalik saada elektrilööki pinge all olevast trollist, kui inimesed viibivad trollis sees. Sest maaühendust neil ei ole, kuigi see rahvas on ka võib-olla pinge all. Aga pinge ei tapa, vool tapab.
(08.01.2009 18:24)catalysis Kirjutas: [ -> ]Aga pinge ei tapa, vool tapab.

Big Grin
Huumor
(08.01.2009 20:01)mustninja Kirjutas: [ -> ]
(08.01.2009 18:24)catalysis Kirjutas: [ -> ]Aga pinge ei tapa, vool tapab.

Big Grin
Huumor
?
Kas pole nii?
Trollitäis inimesi ei saa kuidagi surma saada. Kui trolli kere on voolu all, siis see kajastub juhikabiinis näidikutel, reisijad sellest aru ei saa. Suraka saad sa kätte ainult siis kui puudutad maad ja trolli kere samal ajal, ehk siis oled maandatud. Juht peab sellisel juhul automaadi välja viskama, ise välja hüppama ja kaikad maha võtma. Kui see tehtud võivad inimesed südamerahus maha tulla nii, et nad ei teagi mis tegelikult juhtus. Täpselt nii seletas isa mulle kuidas ta 270 peal kunagi talitanud oli kui mehaanikud kompressori kaitsevanni töökojanurka jätnud olid ja sealne piirkond lund täis loobiti. Tr-idel on kompressor ka nii lolli koha peal, et kui seal kõhualune avatud on, siis kõik mis tagumiste rataste alt välja lendab jõuab just nimelt sinna.
Siiski soovitan selliste tatiste ilmade korral trolli külgi mitte väga näppida, sest elektrit võib sealt tõepoolest saada. Sellist juhtumit kus keegi oleks trolli kerest 600V saanud ei ole teada, aga mingeid tutakaid on sealt saadud küll.
(08.01.2009 20:14)SarveMurdja Kirjutas: [ -> ]
(08.01.2009 20:10)catalysis Kirjutas: [ -> ]
(08.01.2009 20:01)mustninja Kirjutas: [ -> ]
(08.01.2009 18:24)catalysis Kirjutas: [ -> ]Aga pinge ei tapa, vool tapab.

Big Grin
Huumor
?
Kas pole nii?

Big GrinBig GrinBig Grin
Ei leia, et siin midagi naerda oleks. Kui paned jalge alla kummimati ning torkad peenikese metallesemega seinakontakti, ei saa sa elektrilööki, ei tunne isegi mitte midagi. Kuid sinu kehal, jalgade ja käte otstes on pinge 220V. Sest piisab, kui keegi paljajalu inimene sind puudutab ja mõlemad saate suraka. Sest tekkis maaühendus ning vooluring sulgus. Seega ei tapa mitte volt, vaid amper! Miks ei saa surma, kui ripud elektriliini faasijuhtme küljes? Samamoodi ei ole võimalik ka trollis sees surma saada, isegi kui troll on pinge all, sest puudub maaühendus!
(08.01.2009 20:14)SarveMurdja Kirjutas: [ -> ]
(08.01.2009 20:10)catalysis Kirjutas: [ -> ]
(08.01.2009 20:01)mustninja Kirjutas: [ -> ]
(08.01.2009 18:24)catalysis Kirjutas: [ -> ]Aga pinge ei tapa, vool tapab.

Big Grin
Huumor
?
Kas pole nii?

Big GrinBig GrinBig Grin
Härrased ja prouased (OT: huvitav, siis õrnemat sugupoolt ka leidub?), seltsimehed naljamehed!

Tuletagem kollektiivselt meelde seda, mida põhikooli seitsmendas või kaheksandas klassis räägiti ning mida ka kasutaja catalysis siin väljendas: ei tapa mitte pinge, vaid voolutugevus! Näiteid elust enesest: kes soovib, võib Tallinnas Energeetikamuuseumis läbi oma keha (sõrmest või mõnest muust kehaosast sisse ja jalgadest välja) lasta 5000 volti. Jah, viis kilovolti. Olen ise proovinud, mitu korda järjest Smile Siis edasi, kes ütleb, mitu volti potentsiaalide vahet tekib päev otsa nühitud villase kampsuni seljast äravõtmisel? Paar tuhat igal juhul, heade juhuste kokkulangemisel kuni 10 kV. Veel edasi, kes on auto süütepoolist vastu näppe saanud? Jällegi mõnikümmend kilovolti... Mina olen ning kuna ampreid suudab süütepool natuke rohkem välja anda kui villane kampsun, siis see annab ka natuke rohkem tunda.
Muuseas, üldiseks silmaringi laiendamiseks veel: halvaks endeks peetakse voolutugevust 100 mA ehk 0,1 A, enam-vähem kindla peale surmavaks 0,3 A. Need arvud kõiguvad natuke sõltuvalt teatmeteostest, aga suurusjärk on see. Kes tahab, see arvutab siit ise edasi Smile

Ja lõpuks, nagu Oxy juba korduvalt on öelnud erinevates foorumites: kui erinevaid elektrilisi potentsiaale omavaid kehasid (elik näituseks maad ja troleibust) iseendaga mitte omavahel ühendada, on äärmiselt keeruline surtsu saada, et mitte öelda reaalses elus ilma mingi eriti imeliku kokkulangevuseta võimatu.

Tänane füüsikatund on lõppenud, tagasi trolliteemasse Smile
Tuletame meelde, elektrikapid, alajaamas "Ettevaatust kõrge pinge, eluohtlik"

Pinge ehk elektriline pinge on füüsikas ja elektrotehnikas kasutatav füüsikaline suurus, mis iseloomustab kahe punkti vahelist elektivälja tugevuse erinevust ning määrab ära kui palju tööd tuleb teha laengu ümberpaigutamiseks ühest punktist teise.

Elektrivälja kahe punkti vaheliseks pingeks, tähisega U, nimetatakse suhet,
U=A/q
,
kus q on mingi positiivne punktlaeng ja A (amper vool) on töö, mille elektriväli teeb selle laengu ümberpaigutamiseks ühest elektrivälja punktist teise. Seega on elektriline pinge skalaarsuurus.

Pinge ühikuks SI-süsteemis on volt. Üks volt (tähistatakse V) on selline pinge, mille puhul 1 kuloni suuruse laengu ümberpaigutamisel teeb elektriväli tööd 1 džaul.

Elektrivälja kahe mõõdetava punkti vaheline pinge langeb enamasti kokku nende punktide potentsiaalide vahega, kuid ei võrdu süsteemi alguses ja lõpus mõõdetava pingega.

Vahe on suur kas 220 volti või 1200 volti, üks neist tapab Big Grin

Jätkaks trolliteemaga, ja kui kodanik 41degree on targemaks saanud, võiks need postitused kustutada siit...
(09.01.2009 09:34)SarveMurdja Kirjutas: [ -> ]Vahe on suur kas 220 volti või 1200 volti, üks neist tapab Big Grin
Sellisel juhul tapab vist 220, sest üks sugulane tubast seinakontakti näppides manalateele läks.
(09.01.2009 09:34)SarveMurdja Kirjutas: [ -> ]Vahe on suur kas 220 volti või 1200 volti, üks neist tapab Big Grin

Jätkaks trolliteemaga, ja kui kodanik 41degree on targemaks saanud, võiks need postitused kustutada siit...

Kodanik 41degree'l on kõik täiesti õige. Ja ka mina olen õppinud elektriteemat nii keskkoolis kui ka kutsekoolis. Palun need asjad endale põhjalikumalt selgeks teha. Inimesele võib olla surmav elektrivool juba 0,2 A. Elektrivool teadupärast on laetud osakeste suunatud liikumine. Pinge korral on ainult potentsiaalide vahe, kus on liikumine? Eelpool mainitud, kui ripud liini faasijuhtme küljes, on su jalgade otstel kena 220V, kuid elad, kuni maad ei puutu...

PS. Isiklikult ma leian, et see elektrijutt pole ka nüüd kõige hullemini teemast mööda, sest meie trollid sõidavad ju ikkagi elektrienergiaga ning kere voolu alla sattumine on tõsine probleem. Selline minu arvamus.
Ma vaatasin trollijuhi tehnilisest eeskirjast järele ja tõepoolest on öeldud, et keelatud on edasi sõita kui kaovool trolli keres ületab 50mA. Seega teie andmed klapivad täiesti. Kui 100 ja edasi milliamprit on juba surma lõhnaga, siis 50 on üsna paslik piir kust reisijad välja ajada.
Ma leian ka, et seda juttu pole mõtet siit kustutada, sest trollid ju tõesti sõidavad elektriga ja teiseks on see teema kõneainest pakkumas juba teist korda.
(09.01.2009 14:03)Oxygen Kirjutas: [ -> ]Ma vaatasin trollijuhi tehnilisest eeskirjast järele ja tõepoolest on öeldud, et keelatud on edasi sõita kui kaovool trolli keres ületab 50mA. Seega teie andmed klapivad täiesti. Kui 100 ja edasi milliamprit on juba surma lõhnaga, siis 50 on üsna paslik piir kust reisijad välja ajada.
Ära unusta, et trolli kere ja inimkeha takistused on väga erinevad. Trolli keres on teatud pinge korral tekkiv vool palju suurem, kui inimeses. Trolli keres võib kaovool olla ka 200mA, inimesele ei tee sellise kere puutumine veel midagi. Vähemalt minu loogika järgi ei tohiks. Takistused on liiga erinevad. Andeks, täpsemalt arvutada tõesti ei viitsiBig Grin Näiteks tavaline akulaadija laeb akusid nt 500mA vooluga, seda kõigest mõnevoldise pingega. Inimeses sellise voolu tekitamiseks läheks vaja umbkaudu 500V!
Kui oma mõttekäigus millegagi eksisin, palun parandage. Teadjamad ainult!
SarveMurdja, küsin Sinult veel kord, mitu volti on süütehetkel bensumootoriga auto süüteküünla massielektroodi ja süütepooli kõrgepingeotsa külge ühendatud elektroodi vahel? Kui Sul on mingeid aparaate, millega seda mõõta, siis võta ühendust, teeme ära! Seniks, kuni Sul ei ole vastupidiseid andmeid mulle näidata, võtame selleks suuruseks 10 kV. Nagu ma ütlesin, olen ma selle endast läbi lasknud ja korduvalt. Kui huvi on, siis ühe kolmest minu käsutuses olevast süütepoolist võin Sinu tarvis töökorda seada, saad ka proovida Smile A miks ma elus olen, kui Oxy kaotas sugulase süütepoolipingest umbkaudu viiskümmend korda väiksema pinge korral?

Sa küsisid, miks on kirjutatud "Ettevaatust, kõrgepinge!". Tuletame meelde härrase Ohmi seadust integraalkujul: I=U/R. Kui nimkeha takistus R võtta konstantseks, siis on inimkeha läbiv vool võrdeline pingega. Tõstad pinget kaks korda, suureneb voolutugevus kaks korda. Ja kuna inimene sureb tavaliselt nii, et ta läheb põhimõtteliselt seest põlema, suureneb soojuslik võimsus vastavalt Joule-Lenzi (või ka lihtsalt Joule'i) seadusele neli korda.

Ning lõppeks, ütlen nii nagu mul isa ütles, kui ma temalt seda asja igaks juhuks üle küsisin: "Pinge põhjustab ohu ja vool tapab." Vist tasub ka siia juurde lisada, et isa on mul elektrit õppinud ning elektrikuna ka mõnd aega töötanud, seega ma usun, et ta teab, mis räägib.
Eelnew minu jaoks teaduslik jutt.Ma lihtne inimene,kes bussirooli keerab.Huwitab ,miks peawad trollid kõik riburida depoost wälja sõitma.Täna hommikul 6-7 ajal suutsid nad Paldiski mnt tekidada paraja stau.Mustamäe suunal Trollipargi ja Paldiski mnt wahhel oli neid järjest tükki 10.Mind õnneks lasti vahele.
Tervitus,

Tegelikult ju ikkagi Eesti Energia niisama ei laota silte, "Kõrge pinge" laotaks "Kõrge vool" või "Ohtlik vool"

Võtame näiteks välgulöögi, kus äikesega kaasnevad väga suured elektripinged, mistõttu inimene, kes on saanud äikeselöögi, sureb harilikult silmapilkselt. Välgulöögi tagajärjed meenutavad kahjustusi, mis tekivad elektrilöögi saamisel kõrgepingejuhtmetest. Koheselt kutsuda abi ning vajadusel alustada elustamist.

Mõlemad vastused, nii pinge, kui vool on õiged.

Täpsemalt http://www.koolielu.edu.ee/112/112/4.htm

Tänan.
Aga üldiselt kas pole nii, et kui on kõrgepinge, ja sa lähed seda näppima, siis seisad ju samal ajal põrandal vms., ja saad oma suraka kätte? Aga kui seisad kummimatil, nagu catalysis rääkis, siis ei juhtu midagi. Välgulöögi saamise ajal seisab inimene tavaliselt väljas maa peal - tekib maaühendus. Füüsika pole mu tugevaim külg, vabandan kui pada ajan...
(10.01.2009 00:25)Kaspar Kirjutas: [ -> ]Aga kui seisad kummimatil, nagu catalysis rääkis, siis ei juhtu midagi.
Tänu sellele, et nii on saabki Energeetikamuuseumis endast päris uhke arvu volte läbi lasta. Ja trolli puhul mängivad kummimati rolli rehvid, mis ka kummist tehtud.
http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=311141 Õhtuleht on trollidest natuke huumorit teind
Tagasiside URL