Ühistranspordihuviliste foorum

Täisversioon: Euroopa linnade ühistransport
Teile näidatakse hetkel lihtsustatud versiooni tekstist. Vaadake täisversiooni õiges formaadis.
Lehti: 1 2 3 4
Ma ei imestaks üldse kui sellisel saarel nagu Island seda on oleks suur osa linnavälistest teedest katteta.
Hetkel Vilniuses testimisel kaks surugaasil töötavat masinat. Itaalia päritolu Breda Menarini Busi ning poolast toodud Solarist. Suvel testiti ka kahte Irisbusi (gaasi-Citelist ning madala sisenemisega Crosswayd).
See itaallane on kangest Mercedes Citaro moodi seest(vähemalt juhi juures olev salongi peegel)
(17.09.2010 14:27)MaxCi Kirjutas: [ -> ]See itaallane on kangest Mercedes Citaro moodi seest(vähemalt juhi juures olev salongi peegel)
Ma võrdleks seda pigem Ikarbus'ega.
(04.09.2010 18:42)Edelareisija Kirjutas: [ -> ]Vaadates sealseid busse,jääb mulje nagu kulgeksid mõned bussiliinid lausa teedeta maastikul. Bussi põhi maast ilmatu kõrgel ja nelivedu,nagu meil veoauto GAZ-66...
Turistid on ju ka vaja huvitavatesse kohtadesse kohale vedada.
Lisasin paar pilti ka sealsetest teeoludest (pilt 1, pilt 2). Kui ikka liustiku (antud juhul Eyjafjallajökull) all vulkaan purskama hakkab, sulatab ta hulga jääd veeks, ja mingil hetkel see veemass vabaneb ja tormab mägedest alla, tehes igasuguste teede, sildade ja muude rajatistega kiirelt 1:0. Siis ongi olukord, kus kohati piisab tõstetud põhjaga tagaveolisest bussist, teisal on aga parem ilma nelikveota mitte üritada.
Talvel pidi seal selline ilm, nagu meil 23-24.11.2008 oli, suht sagedane olema. Islandi keskosas on paljudel teedel (nii vähe, kui neid seal on, keskosa on suuresti elamiskõlbmatu) kohe ametlikult nõutud vähemalt 4x4 sõiduki kasutamine.
Sellest nädalast on Vilniuses testimisel midi suurusega Breda Menarini Bus, tšehhi päritolu Tedom ja hübriidajamiga Volvo 7700. Viimast on testitud lisaks Vilniusele veel ka Kaunases, Panevėžyses ja Šiauliais.
(08.10.2010 21:01)Georg Kirjutas: [ -> ]Sellest nädalast on Vilniuses testimisel midi suurusega Breda Menarini Bus
Ei maksa bussi giljotiini alla parkida.
http://www.nrk.no/holmenkollbanen/ - video Oslo 1. metrooliinist lõigul Majorstuen - Frognerseteren. Filmitud 5. märtsil veidi enne, kui suusatamise MM-il leidis aset naiste 30 km ühisstardist sõit.

[Pilt: oslo_t-bane.png]

Kohalike keeles Holmenkollbanen renoveeriti just selleks, et võimaldada maailmameistrivõistluste pealtvaatajatele transporti Holmenkollenisse. Valida oli kahe variandi vahel: kas ühendada metrooliin trammivõrgustikuga või ümberehitada metroostandardile vastavaks. Viimane variant eeldas platvormide pikendamist mahutamaks kolmevagunilisi metrooronge, uue signalisatsioonisüsteemi ehitamist ning kontaktliini asendamist kolmanda rööpaga. MM-i toimumise ajaks jõuti pikemaks ehitada vaid Holmenkolleni jaama platvorm, nüüd peale võistlusi peab kohalik transpordifirma Ruter otsustama, millised jaamad jäävad liinile alles ning need siis renoveeritakse.

Kõnealune lõik on ainus Oslo metroos, mis peale metroostandardile uuendamist on veel ühetasandiliste ülekäikudega. Kohalikud on selle suhtes väga vastumeelsed olnud, kuna püsib hirm, et lapsed jooksevad rööbastele ning saavad sealt surmava elektrilöögi. Linnavalitsusele on ette heidetud kiirustamist, et MM-i ajaks uuendamisega valmis saada.

Kuna teisi jaamu peale Holmenkolleni ei uuendatud, ei ole need ka ratastooliga ligipääsetavad. Linnasuunaline Gulleråseni jaam suleti, kuna see asub kurvi peal ning uute rongide ja platvormi vahele jääks kohati 54 cm lai tühimik.
(03.01.2010 14:37)Hannes Kirjutas: [ -> ]U2 peaks olema kitsama rööpmelaiusega kui teised metrooliinid.*
* - Antud info sajaprotsendilist täpsust ei julge ma lubada.

Vana jutt küll, aga ilmselt ehk see (kohe esimene lõik System) on see erinevus, mida silmas pidasin. Ehk siis kogu Berliini U-Bahn võrk jaguneb omakorda kaheks (laiem ja kitsam veerem).
Kaunase suurim bussiettevõte Kautra vaeb mõtet hakata tulevikus teenindama Vilniuse linnaliine ning detsembri alguses põles sama ettevõtte liinibuss Neoplan maha Utena - Vilniuse liinil.

Leedus tõusevad teemaksud, senised hinnad on kehtivad 2006. aastast.
Seoses tööga sai viibitud poolteist nädalat Rumeenias, seeläbi sai põgusalt ja nö möödasõitvalt nähtud ka sealset ühistransporti. Seega kajastab järgnev vaid seda, mis nähtud sai ega pretendeeri mingil juhul suuremaks ülevaateks. Internetis kiirelt otsides leiab üht-teist Rumeenia linnade busside kohta küll, samas väga hulgi pilte ka pole. Siinkohal ise nähtust. Üldmulje oli üllatav, ses mõttes, et vägagi palju oli linnades uusi busse, kasutatud nö läänekaid polnudki. Viimased domineerisid pigem regioonisisestel liinidel. Üllatas ka marsaliinide suur hulk. Linnapeatustes olid väljas liiniskeemid ja kellaajad. Suurlinnade bussimarkidest täpsemalt. Bukarestis peale MB Citarode muid linnabusse ei näinudki. Kogu vana bussipark on vist tänaseks välja vahetatud. Pitestis nähtud bussimargid BMC Belde 250SLF ja MAZ-103. Brasovis olid linnaliinidel suuremalt jaolt MAN Lion’s Classic ehk siis kõrge põrandaga linnabussid, nii lühikesed kui lõõtsaga, lisaks MAZ-103ed (samad tüübid ka Sibius) ja kohtas ka lõõtsaga Volvo Ramseier & Jenzer/Hessi. Bacaus paistsid enamik linnabusse olema MB Conectod. Oradeas sai sõitmas nähtud Volvo B7R Alfa Localo, Solaris Urbino, MB Conecto, BMC Belde 220CB busse, Tatra kahte tüüpi tramme, lisaks uuemaid tramme.
Mõnes väiksemas linnas sõitsid ka uuemat tüüpi Aasia päritolu linnasõidukid, nt Piatra-Neamtis Higerid. Trolliliinid sõitsid nähtud kohtadest Brasovis ja Piatra-Neamt’is, esimeses Hess-tüüpi, teises Renault-tüüpi.
Läbitud regioonides oli vastusõitvate nn linnalähibusside seas levinud enamjaolt Setrad, samuti Neoplanid, üllatavalt palju kohtas Steyr’e, samuti Den Oudstenit. Uutest kohtas enim Isuzu Turquoiset. Mõned vanad Roman-bussid sõitsid samuti veel.
Igas regioonis torkasid silma MB Sprinterid, VW Crafterid ja Iveco Dailyd ehk linnalähi-marsad, kus ees paar kohanime, kuhu see marsaliin viib, ilma liininumbrita.
Lõpuks eraldi Ikarustest. Oradea linnas sai nähtud kahte, üht turistikat ja üht 2-0-2 ukseskeemiga bussi. Oradeast alla suundudes ühes väikeasulas taas üht turistikat. Brasovi linnast nö alla jääval teel seisis punavalge turistikas. Üllatav oli aga kohata kolme lõõts-Ikarust (suunal Brasov-Bacau), millest üks vanema uksetüübiga ja 2-0-2-0 ukseskeemiga, kaks aga vägagi korras näivad uuema uksetüübiga, tõen 2-2-2-2 skeemiga. Pilte neist küll ei saanud. Kui tahta ikka busse ja muidu ühistransporti vaadata, peab ka sellise eesmärgiga reisi ette võtma, muu kõrvalt ikka head ülevaadet ei saa. Aga midagi siiski, põgus illustreeriv materjal siin.
Käisin eile Riias. Sõitsin uute škoda trammidega, väga mõnus on, et õhk on konditsioneeritud. Trammis näitab GPS-kaardil, kus sõiduk parajasti asub, ja järgnevate peatuste nimesid. Riias on kõik trammirööpad kokku keevitatud, nii et sõit on vaikne ja sujuv. Sõitsin ka škoda Irisbus trollidega, ka normaalsed, umbes nagu Solarised. Käisin rongiga Jūrmalas ka, elektrirongid nagu meilgi, ainult kuuevagunilised.
Leidsin yhe huvitava lingi, kus saab jälgida Vilniuse bussi ja trolli liiklust reaalajas
(27.05.2012 13:55)cargirl Kirjutas: [ -> ]Leidsin yhe huvitava lingi, kus saab jälgida Vilniuse bussi ja trolli liiklust reaalajas
Sellist asja ootan Tallinnasse juba aastaid. Ja et oleks näha ka masinate parginumbreid.
(28.05.2012 09:06)Heini Kirjutas: [ -> ]
(27.05.2012 13:55)cargirl Kirjutas: [ -> ]Leidsin yhe huvitava lingi, kus saab jälgida Vilniuse bussi ja trolli liiklust reaalajas
Sellist asja ootan Tallinnasse juba aastaid. Ja et oleks näha ka masinate parginumbreid.
Liepajas on detsembrist sarnane jälgimise süsteem kasutusel. Näitab ka masina parginumbrit ja liikumise kiirust.
http://www.marsruti.lv/liepaja/#bus/map/ru
Lehti: 1 2 3 4
Tagasiside URL