Ühistranspordihuviliste foorum

Täisversioon: Ikarus
Teile näidatakse hetkel lihtsustatud versiooni tekstist. Vaadake täisversiooni õiges formaadis.
Lehti: 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32
Tallinnas ATMM Õppekombinaadil(seal pragu SUSI) oli õppebussiks walge-punane LAZ 965.
(16.05.2012 12:19)PETSS Kirjutas: [ -> ]Tallinnas ATMM Õppekombinaadil(seal pragu SUSI) oli õppebussiks walge-punane LAZ 965.

Tartu ATMM asus tiigi tänaval seal oli paar aastat tagasi Politsei osakond...
Sain ka yhe video tehtud nn "muuseumiööl" ehk siis "muuseumiõhtul"
Vabandan kvaliteedi pärast aga parem kui mittemidagi Smile

VIDEO
Kellele tuttav link, antud ridade kirjutajale igatahes esmane. Tartu mehed siis sinise tehnoabiga talvist "drifti" tegemas, mõne aasta eest: http://www.youtube.com/watch?v=gmSu7bHOh...re=related
Sai siin ennem arutletud linna-Ikaruste kabiinide teemal. Laekus päris huvitavat infot. Et uudishimu ajab tagant, puudutaks teist ammu meelesmõlkuvat seost: Ikarused ja nende soojendussüsteemid. Targemad foorumlased oskavad pakkuda lisakommentaare.

Et Ikaruste soojendusssüsteem oli lääne busside ja isegi LAZidega võrreldes kesine, seda teame kõik. Meenuvad pildid talveajast: linnaliinibusside jäätunud aknad, veidi avatud õhuaknast paistmas vaid liinisildil olev liininumber ja libedad põrandad. Sõitjate kaebustele vastas näiteks Pärnu ATP AÜ esimees Peeter Kevad (Miks linnaliinibussid on külmad; 2.03.1994; PP): "Ikaruste "omapära" on veel see, et nende mootori jahutusvedelikul töötavate soendusradikate eluiga on vaevalt 3 aastat: siis on nad "läbi ussitanud" ja tuleb lihtsalt minema visata. 9 bussil on veel säilinud vedelkütusel töötavad soojapuhurid, nn gerod, kuid need tarbivad kallist kütust (olenevalt tüübist 2-5 l tunnis). Teades kütuse hinda ca 3 kr liiter ja bussi liinil viibimise aega (keskmiselt 16-20 tundi), võib igaüks ise rehkendada, mis selline luksus maksma läheb."

Kui 1993. a hakul saabus Pärnu linnaliinidele esimene "läänemaine buss" (Scania CR111; reg nr 647 ADI), kiideti selle efektiivset ning ökonoomset salongikütet (6.02.1993; PP): "Salongis on soe, eks ole? Aga kütust ei kulu selleks üldse, salongiküte tuleb mootori pealt. Väga nutikalt lahendatud. Sauga liini sõitval Ikarusel kulub üksnes salongi kütteks 32 l kütust. "Scania" sõidab selle kogusega 100 km!"

Kas nõnda võibki väita, et Ikarustele paigaldati kahte erinevat tüüpi soojendussüsteeme - enamikele ebatöökindlaid kiiresti läbiroostetavaid soojendusradiaatoreid, mis töötasid mootori jahutusvedeliku pealt ja mõnele ka vedelkütusel töötavaid soojapuhureid, mis eemaldati 90. aastate algul saabunud kütusekriisi päevil? Põhjamaiste kvaliteetbusside (Scania, Volvo) eelisteks Ikaruste ees olid veel kahekordsed aknad ja paremini soojustatud kere.

Et vähemalt linna-Ikarused polnud algperioodil külmad, sellele viitab esimeste 260-te Pärnusse saabumist tutvustav artikkel (Iludused Ungarist; 24.11.1973; PK): "Peaasi - mahutab üle 140 reisija, kellel külma ilmaga ei peaks soojapuudust olema. Seda sai Maidu Maamees juba omal nahal kogeda." Kuidas oli lugu kaugliini Ikarustega, seda ei oska paraku kommenteerida.
Ikarusel wõis juht talwel sõita ka lühikeste käisega särgis.Kabiin ju kinnine oli.Rahwas aga külmetas.Tallinnast meenub waid kümmekond bussi,mis ka talwel soojad olid.
vene ajal alates 70-ndate lõpust olid Tallinnas üldjuhul kütmata ka trammid ja trollid. Köeti vaid üksikuid lahtise kabiiniga trolle ja kui kolmeukseline 9Tr kütte teha pani, oli väga palav. Tramme köeti aeg-ajalt, kui väljas oli -10C, muidu uksed ei käinud. Aga näiteks 1978 veebruaris oli -34C ja uhiuued trammid 280-289 kütmata. Istu siis plastistmel. Seega polnud diisli puudus määrav, lihtsalt toimus masside vedu.
Ikaruste kütteseadmed äritseti sageli maha kasvuhoonete kütmiseks, sest maal tuli ju ülejääv kütus ära põletada. Ise olen näinud, kui otsitakse kohta kuhu diisliollus panna, sest kolhoosis kirjutati traktoristile topelt töö ja teoreetiliselt kasutatud kütus oli vaja majandist ära vedada. Uus Ikaruse kütteseade oli atraktiivne väljamaa värk. Hinda ei mäleta, aga käes olen seda hoidnud.
Ikarus 260 ja 280-tele pandi keskmise ukse juurde asenduseks mingi soojapuhur, aga ei mäleta, et mõnel see töötanud oleks.
Ka täna on temperatuuri puhul määrav kabiini ehitus. MRP Maz-bussid on venepäraselt õhukindla kabiiniseinaga ja neis on külm ka uuel ajal.
Ikarussi salongi soojendus:.................
Olid kahesugused gerod, tahma sissepuhuvad ja jahutsusärki soojendavad..... nagu lääneomdelgi... omal viimastega kogemus puudub aga need mis tahma sisse ajasid on omalnahal tunda saadud.
Ikarusi jahutus süsteemis oli 3 radikat Üks suur ja kaks väiksemat millest üks asus ees juhisalongi soojendamiseks ja teine asus vasakul küljel põranda all ja soojendas salongi. Ja kui gero oli ebakorras siis võrdus selle käivitamine gaasikambriga......
Sellist radika ringi nagu tänapäeval või et radikad oleks salongi tõstedud ei meenu....
Küll jahutuse tagasivoolu ummistumise ja külmumise vältimiseks tõsteti Pärnus keskmise uksejuurde paisupaagid....

Tsitaat:Kuidas oli lugu kaugliini Ikarustega, seda ei oska paraku kommenteerida.
Meenub jutustus Leningradi liinilt (Peterburi)
Sõit lagas külmal aastajal Reisiad suuret karvaste kasukateg istuvad salongi ja karvmütsid peas .
Reisialgul selge et buss külm ... Gero tööle ja soojendus vurrid puhuma.... Natukese ajapärast juht kuuleb et laeluugid lükatakse lahti.....
Selge kui pala siis palav .. soojendus lülidati välja... natukseajapärast tõmmati laeluugid kinni ....
Palav oli selle pärast et kasukaid seljast ei võetud vaid istuti kinni nööbitud talvevarustuses....Big GrinBig GrinBig GrinBig GrinBig Grin
(08.04.2012 11:53)Regardman Kirjutas: [ -> ]Huvitav fraas Leningradi oblasti transpordi kodulehelt:

"Всего в 1972 году должно было поступить по плану 14 Икарусов. К 1973 году они стали работать и на других маршрутах: 2, 11…А иногда, в виде исключения, работали на м-те 794 Сланцы-Кохтла-Ярве."

Pole varem kuulnud, et Ikarus 556 linnade vahet sõitis... Meil sellist asja ei eksisteerinud, ka linnaliini 260eid ei mäleta kaugliinidel.

Ja veel:

"В 1996 году на средства, выделенные администрацией района, было закуплено 4 автобуса, ранее работавших в Эстонии: ЛАЗ 42021, Икарус 280 и два (?) ЛиАЗа-677."

Mis lõõtsik see sinna sattuda võis?

Samuti küsimus, mis tekkis ajendatuna ühest mustninja postitusest. Saabus Eestisse ka Ikarus 250.93 mudeli esindajaid?
http://fotobus.msk.ru/vehicle/68875/#n75334
http://fotobus.msk.ru/photo/395164/
Mitte ainult diisel kütust waid ka bensiini lasti lihtsalt maha.Srst oli olemas kulunorm ja wähem ei saanud asja näidata,sest muidu oleks see järgmine kord maha arwatud.Selgelt meeles weel ajal kui kooliwaheajal TAV 1 ja 4 filialis luksepana tööl oldud.Garaazinurgas oli alati kätepesuks ämber A 76 bensiini wõi siis diiselküttega.Käed küll puhtaks sai aga hais oli pärast jube,.Wõitmatu Punaarmee ridades teenides sai ka enamasti oma wormi pestud just diisel kütega,sest seepi kõnelematta pesupulbrist polnud.Kõik oli kena peale 3 pesukorda,Roheline worm(miul küll nust) napilt walgeks muutus
(23.06.2012 18:26)PETSS Kirjutas: [ -> ]Mitte ainult diisel kütust waid ka bensiini lasti lihtsalt maha.Srst oli olemas kulunorm ja wähem ei saanud asja näidata,sest muidu oleks see järgmine kord maha arwatud.Selgelt meeles weel ajal kui kooliwaheajal TAV 1 ja 4 filialis luksepana tööl oldud.Garaazinurgas oli alati kätepesuks ämber A 76 bensiini wõi siis diiselküttega.Käed küll puhtaks sai aga hais oli pärast jube,.Wõitmatu Punaarmee ridades teenides sai ka enamasti oma wormi pestud just diisel kütega,sest seepi kõnelematta pesupulbrist polnud.Kõik oli kena peale 3 pesukorda,Roheline worm(miul küll nust) napilt walgeks muutus
Selline mõiste nagu tagasi vool paaki ..... mõningate traktorite puhul puudus jooksis vastu maad
Jätkates kütte- ja jahutussüsteemide teemat. Vanu Pärnu Postimehi sorteerides jäid silma lõigud artiklist "Bussid külmusid teel ära" (28.12.1996):

"Eile hommikul jäid seisma number 2, 3, 20, 21 ja 40 linnaliinibussid, sest pärast garaažist väljumist külmus neil õhkjahutussüsteemis tekkiv kondentsvesi. Kõikidele linnaliinidele saadeti asendusbussid ja kell 10 häireid linna bussiliikluses enam ei olnud, rääkis Pärnu ATP dispetšer Milvi Tähtse.
"Varem kasutusel olnud busside torud olid metallist ja siis sai neid tulega soojendada. Uutel bussidel on plastmasstorud ja need peavad ise üles sulama. Tee peal ära külmunud bussid veeti garaaži sulama," selgitas Tähtse.
Torude sulamine võtab üsna kaua aega, mõnikord kuni kolm päeva, sest ruume, kus bussid seisavad, ei suudeta soojaks kütta, rääkis Pärnu ATP peainsener Jüri Stranson.


Kas viga on siinkirjutaja taipamatuses või ajasid lehetegijad pada? Tundub veidi kummaline, et põhjamaiste busside nn õhkjahutussüsteemi torud olid plastmassist. Ja kas Pärnu ATP-s oli talvine küttekriis nii tugev, et bussid ootasid päevi ülessulamist? Rääkimata mehaanikute töötingimustest... Siit edasi tekib juba küsimus busside garaažerimisviisidest ning tööliste töötingimustest külmal perioodil. Üks loll jõuab rohkem küsida kui sada tarka vastata.
Ajakirjanikud ei mõistnud biiti ja ei saanud aru, et jutt käib piduritorudest. Need on tõesti plastikust. Aga probleem pole üldse mitte see vaid hoopis see, et ei mehaanikud ega juhid ei teadnud midagi klapist kust kondensaat välja lastakse.
(03.07.2012 14:48)Mister X Kirjutas: [ -> ]Jätkates kütte- ja jahutussüsteemide teemat. Vanu Pärnu Postimehi sorteerides jäid silma lõigud artiklist "Bussid külmusid teel ära" (28.12.1996):

Kas viga on siinkirjutaja taipamatuses või ajasid lehetegijad pada? Tundub veidi kummaline, et põhjamaiste busside nn õhkjahutussüsteemi torud olid plastmassist. Ja kas Pärnu ATP-s oli talvine küttekriis nii tugev, et bussid ootasid päevi ülessulamist? Rääkimata mehaanikute töötingimustest... Siit edasi tekib juba küsimus busside garaažerimisviisidest ning tööliste töötingimustest külmal perioodil. Üks loll jõuab rohkem küsida kui sada tarka vastata.
On ka praegust plastikust torud bussidel all. Rauast olid olid Laz-idel ja ja muul NL tehnikal sest plastik oli võõras materjal. Hea kui kilekotte osati teha.....
Talvise kütte kriisi kohta võin öelda et tol ajal ei olnud sooje remondi ruume ja luksepad töötasid vatijopedes ...
Usteks olid puidust uksed mis seisid viltuselt ja ei sulgunud hermeetiliselt.
Palju asju tehti lageda taeva all......
80 aastatel oli veel alles õuepeal Estakaadi kanal.
Millla õpiti süsteemi piritust lisma ..... ei mäleta . Kas siis kui tulid esimesed bussid millel oli vastava pumpppotsik või varem või hiljem.... Rääkimata Antifriisi olemasolust....
Sellal, kui üks Ikarus laupäeval maad mõõtis, liikus vähemalt teinegi.
http://www.youtube.com/watch?v=-Y03nUJsfvo
Hea näha veel ühte Ikarust liikumas. Iludus köhis üle pika aja kopsud puhtaks, sinine jutt taga...
Are vald ootab infot 80. aastail Pärivere sovhoosis sõitnud Ikarus 556 kohta. Alles nüüd vaevalt, aga ehk oskavad erudiidid midagi kommenteerida...

http://arevallaleht.blogspot.com/2012/07...-buss.html
(03.08.2012 00:22)Mister X Kirjutas: [ -> ]Are vald ootab infot 80. aastail Pärivere sovhoosis sõitnud Ikarus 556 kohta. Alles nüüd vaevalt, aga ehk oskavad erudiidid midagi kommenteerida...

http://arevallaleht.blogspot.com/2012/07...-buss.html
Tsitaat:Antud buss on eriline selles suhtes, et Eestisse tulid sellised bussid vaid Tallinna. Pärast ekspluatatsiooni lõppu müüdi üksikud bussid edasi, ent pigem oli see erand.
Tsitaad pärineb vallalpostist .... Mäletan oma sugulast just sellise bussiisendi roolis Pärnus linna liini sõitmas ja nagu midagi õrnalt koidab et " et peale kap rem saadeti mõned eksemplarid siia ....."
Marko, kas midagi ütleb Tartu ATP 746? Ikarus 255 aastast 1979. Kaua sõitis, kuni EPA-le maha müüdi?
See on tõenäoliselt praegune Mootor Grupi valduses olev buss.

Ja üks tähelepanek veel. Kas Ikarus 255 uste küljel oli vaid 2 avatavat akent (1. ja 3.)?
Lehti: 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32
Tagasiside URL