Millisele ettevõttele kuulub 484BCI, ning kas tegemist on Scania või Volvo, või millegi muuga?

(21.06.2010 08:58)Neons Kirjutas: [ -> ]Millisele ettevõttele kuulub 484BCI, ning kas tegemist on Scania või Volvo, või millegi muuga? 
natukene netis surfamist ja siis http://www.lkf.ee leht ette!
Registreerimismärk 484BCI
Mark ja mudel SCANIA HELMARK K113 C4X2LB
Riigi kood, mille registris sõiduk on EST
Kehtiv alates 01.06.2010 13:04
(18.06.2010 19:58)Taylor Kirjutas: [ -> ]Genitehil olen näinud paar bussi teises värvikuues, aga põhimõtteliselt võib jah öelda, et neil ka oma värviskeem.
Mina olen TAK-il näinud ka paari bussi teises värvikuues.
Kuidas nüüd aru saada?Mõtled Sa neid punaseid toda leiwa wõi ilusat sinist bussi?
Kui jutt käib värvist, siis valged Wiimad, puna-kollased Katrineholmid, kollane DAB...
Näed nüüd,mis juhtub kui wäsinud.Ei tea ise ka millest.Need ei meenunudki.Wabbandan.Ja ma ei saagi aru,mis mind nii ära wäsitas.Päew ju suht kerge 44/4.Kaks wiimast ringi sõitsin küll tahtejõuga.Tänud aga kaawõitlejatele,kes matsu aitasid ülewal hoida:kenn 12 ,tiit, tundmatu aga päris kena säuts ,Andreas ja Helin.
(19.06.2010 22:50)Georg Kirjutas: [ -> ] (19.06.2010 22:37)keskjaam Kirjutas: [ -> ]Cassandra nägi ennem maha müümist Go-le või Pruuliel välja sellised
Snitt võeti esimest eesti olnud Tulisilmast
![[Pilt: thumb_267AMC.jpg]](http://galerii.ytra.eu/albums/userpics/10004/thumb_267AMC.jpg)
See Tulisilma Jonckheere osteti CasSandrast.
Algselt oli tulisilm Matuse buss kus kirst asetati alla ja peielised istusid üleval. Seda mudidugi mitte eestis vaid eelneva omanikul.
(22.06.2010 20:44)PETSS Kirjutas: [ -> ]Päew ju suht kerge 44/4.Kaks wiimast ringi sõitsin küll tahtejõuga.Tänud aga kaawõitlejatele,kes matsu aitasid ülewal hoida:kenn 12 ,tiit, tundmatu aga päris kena säuts ,Andreas ja Helin.
Tänan PETSS !
see päris kena säuts , oli JANZ50 tydruk ,

Suht totakas ja võimalik et isegi imelik küsimus aga missugune näeb välja laeva mootor? Kui mingi pilti saaks oleks väga tore.
Diiselmootor nagu diiselmootor ikka, aga ikka kõvasti suurem.
http://image.sportrider.com/f/9088504/14...engine.jpg
Laevamootori juures väärib märkimist veel see, et vajadusel toimub remontimine töötava mootori korral. Lihtsalt remonti vajavasse silindrisse lõpetatakse kütuse suunamine ja lammutamine võib alata.
Iga silindri kõik parameetrit (toide, jahutus...) on eraldi mõõdetud ja seadistatud. Huvitav fakt on veel see, et sageli on see suur mootor võimalik võtta laiali piisavalt väikesteks osadeks, et seda saab laevast välja viia ilma keresse auku lõikamata. Selleks otstarbeks on laevakeres loomulikult tavalistest ustest ja akendest oluliselt suuremad luugid.
Dife - ära noki kogu aeg.
Oi kui suur

.Tänan, see tegi pildi kohe selgemaks.
(19.07.2010 09:34)Oxygen Kirjutas: [ -> ]Dife - ära noki kogu aeg.
Mida ma tegin? Ma postitasin sinust 1 minut ennem, juba hakkab kritiseermimine pihta
Vabandan OT pärast.
(19.07.2010 09:43)Dife Kirjutas: [ -> ] (19.07.2010 09:34)Oxygen Kirjutas: [ -> ]Dife - ära noki kogu aeg.
Mida ma tegin? Ma postitasin sinust 1 minut ennem, juba hakkab kritiseermimine pihta 
Vabandan OT pärast.
(19.07.2010 09:33)Dife Kirjutas: [ -> ]Kui sa oskaksid guugeldada, siis isegi leiaksid sellise pildi.
Kui sul oleks aru peas, siis oleksid sa lihtsalt pilti näidanud ja pilkava remargi endale jätnud.
Mõned aastad tagasi vahetati Vana Tallinna mootorit. Autotekile ehitati raudtee, mootori kohale lõigati auk ja nii tariti vana välja ja uus sisse. Üldiselt projekteeritakse need kohad sisse kus vajadusel siis auk katkuda ja mootor välja tõsta..
Ma ei öelnudki, et alati see mootor ilma lõikumata välja tuleb. Aga näiteks vanade diiselallveelaevade (n. Lembit) mootorid käisid kõik niimoodi sisse ja välja.
Muide kui käis Silja Europa dokkis tühise rooliballeri pärast siis lõigati laev ikka päris auklikuks altpoolt ja kui nokkime sõnasi natuke siis laeval ei ole mootor laeval on masin.
See,et sa tahad nokkida selle kallal kas seal on masin või mootor,ei ole just eriti mõtekas kui arvestada sinu eesti keele õigekirja (et vältida minu kallal haukujate mölinat ütlen,et see on veel palju hullem isegi minu õigekeelsusest) aga kuigi seda nimetatakse masinaks,on ta sisuliselt ikkagi mootor. Ainult,et tunduvalt suurem ja võimsam ning kasutab üldiselt kütuseks juba masuuti (vanematel ja/või väiksematel laevadel on peal ka diiselmootorid, Kapella näiteks.)
Mis aastal muudeti Harku-Kadaka peatuse nimi Harku-Kaldaks?
(06.08.2010 11:26)Heini Kirjutas: [ -> ]Mis aastal muudeti Harku-Kadaka peatuse nimi Harku-Kaldaks?
Sõiduplaanis on ikka Harku-Kadaka...