Ühistranspordihuviliste foorum

Täisversioon: Tahaks kõike teada ehk küsija suu peale ei lööda
Teile näidatakse hetkel lihtsustatud versiooni tekstist. Vaadake täisversiooni õiges formaadis.
Heinile meeldetuletuseks et arvelt maha võetud ja niisama seismine pargis on kaks erinevat asja.
Mis aastal muudeti MRP busside garaažinumbreid praegusele kujule (enne tähistas esimene number bussi marki)? Ja mis number konkreetse margi juurde käis? 1ga algasid Volvode numbrid, 2ga Scaniad, aga edasi meeles pole.

AMFis oli sellest ka juttu, aga es suutnud üles leida.
(17.09.2009 08:12)Georg Kirjutas: [ -> ]Mis aastal muudeti MRP busside garaažinumbreid praegusele kujule (enne tähistas esimene number bussi marki)? Ja mis number konkreetse margi juurde käis? 1ga algasid Volvode numbrid, 2ga Scaniad, aga edasi meeles pole.

AMFis oli sellest ka juttu, aga es suutnud üles leida.

Siin ma sellest AMFis rääkisin:
http://forum.automoto.ee/showthread.php?...#pid176468
Ehk siis: 1 - Volvo, 2 - Scania, 3 - Ikarus, 4 - MB, 5 - MAN. Konkreetne kindel ajavahemik huvitaks ennastki. Umbes saab praeguse kujuga kirjutatavate garaažinumbrite algusaja teada vanu pilte vaadates.
Miks on 17. liinil Autobussijaamas kuni 5 minutiline seisuaeg? Täiesti mõttetu...
Vast seepärast et liiga väike vahe ei tekiks eesläinud 17A bussiga. 47 seisab seal ju lausa 10 minutit
Ja et ummikutes tekkinud ajakadu tagasi teha?

Trollino

http://i38.tinypic.com/14e16k9.jpg

Milleks need nimodi üksteise küljes on? Trollid üksteisest mõõda ei saa ju
Miks mõndadel linnaliinibussidel ntx MaxCidel jne on bussi esiosa madal ja taguosa kõrgem.. kas siis ees otsas on ned kes eriti liikuda ei saa ja taga siis elujõus inimesed ?
Mootor on paigutatud taha, et esiosa oleks madalapõhjaline.
(20.09.2009 12:23)Marten. Kirjutas: [ -> ]Mootor on paigutatud taha, et esiosa oleks madalapõhjaline.
Huvitav selgitus. Mootor on taga kõikidel Scaniatel, aga see ei taga madalat põhja (Duple Metsec, Katrineholm). Kui buss teha madalapõhjaliseks, siis mitte kuidagi ei anna ära kaotada selliseid asju nagu rattakoopad ja mootor. Sestap ongi madalate busside eesotsas kaks suurt kasti mille sees toimub bussi juhtimine ja tagumine ots jääb tahes-tahtmata kõrgeks, sest seal toimub bussi edasi lükkamine. Viimasel ajal on insenerid ja konstruktorid nii kaugele jõudnud, et mootor paigutatakse pikuti bussi vasakusse tahanurka. Sellega tagatakse paremas nurgas piisav ruum, et teha täismadal buss. Paraku jäävad salongi põrandale siiski igasugused keerulised konstruktsioonid nagu trepid jms, mis hiljem võivad probleeme tekitada. Ehe näide sellest on praegu Tallinnas testimisel olev MAN. Annaks jumal inimestele nii palju mõistust, et keegi sealt tagant lapsevankriga peale ei hakkaks ronima.
Niikui nii roniwad.Mul omalgi Duplesse tagant trepist lapsewankriga peale roninud.Tüdruk nägi hulka waeva,ja siis oli hädas,ei edesi ei tagasi.Lõpuks aitasin ta sinna bussi keskele.Kahjuks aga ta aru ei saanud ,et midagi walesti teinud oli.Sest kõige tähtsam on ju peale saada..Se ei kehti ainult bussi puhul.
(20.09.2009 12:33)Oxygen Kirjutas: [ -> ]Viimasel ajal on insenerid ja konstruktorid nii kaugele jõudnud, et mootor paigutatakse pikuti bussi vasakusse tahanurka. Sellega tagatakse paremas nurgas piisav ruum, et teha täismadal buss. Paraku jäävad salongi põrandale siiski igasugused keerulised konstruktsioonid nagu trepid jms, mis hiljem võivad probleeme tekitada. Ehe näide sellest on praegu Tallinnas testimisel olev MAN. Annaks jumal inimestele nii palju mõistust, et keegi sealt tagant lapsevankriga peale ei hakkaks ronima.
MANil on mootor lamavas asendis, sellest tulenevalt on tagaosas kõrged trepid. Bussidel, millel on mootor vertikaalses asendis (Solaris, osad MANid, MB (nagu näiteks MRP imelõõts) jms) pole selliseid trepiastmeid olemas nagu meil Tallinnas testitavas MANis olemas.
Samas on olemas ka täies pikkuses madalapõhjalisi, millel asub mootor kahe telje vahel, nagu näiteks Vilniuses ja Kaunases kasutatavatel Van Hoolidel.
See kas mootor on püsti või pikali ei muuda mitte midagi. Isegi kui arvestada mõõte (mootori kõrgus on laiusest suurem), siis peaks lamav mootor just madalam olema, ehk siis ka trepp madalam. Samas loomulikult laiem. Pigem mängib rolli siin igasuguse muu kila-kola paigutus mootoriruumis ja disaineritöö. Pluss veel see, et mul on kahtlane tunne, et MRP imelõõts on peale tagumist ratast pikem kui kõnealune MAN. Sisepõlemismootoriga Solarist pole olnud au oma silmaga seest poolt näha. Väikestel Conectodel on trepp taga täiesti olemas. Mis seda keskmootoriga varianti puudutab, siis seda ma ei ole ka näinud, aga ma vean kihla, et ka see on paigutatud bussi vasakule küljele.
Bussijuhi seisukohast suhht ükskõik kuidas see kone seal on.Peaasi ,et tähtsaimaile asjadele korralik ligipääs on.
Nüüd üks väga rumal küsimus. Aga loll ju suud kinni ei hoia... Milline on vanim siiani Eestis regulaarliinidel (nii linna- kui maaliinid) sõitev buss? Kui Lux ja muud "stiilibussid" kõrvale jätta.
Tänase seisuga ei oska öelda, aga 31.07.2009 seisuga võisid olla vanimad regulaarliinil sõitnud bussid Saaremaa Kutterid(1983a), 304 AND ja 895 AOB. Viimane sõitis Sõrve(Iide) liinil, esimene sattus paljudele liinidele.
Linna bussidest võis vanim olla 2008. aastal Kohtla-Järvel sõitnud IVP Reiside MB, reg.numbri ja täpse margi, nagu ka vanuse jään praegu võlgu.
Põltsamaa lähedal paikneva Eltori koosseisus sõidab liini 1981. aasta väljalaskega Volvo B6F BRK.
(23.09.2009 10:58)Georg Kirjutas: [ -> ]Põltsamaa lähedal paikneva Eltori koosseisus sõidab liini 1981. aasta väljalaskega Volvo B6F BRK.
Eltoril ju ka Lahti aastast 1978.
Aga tõsine veteran on ka Rannu Rukkilille õpilasliinidel sõitev endine Harjumaa Liinide Delta City, aastast 1976.

Kui Martti mõtleb neid kahte ühesugust Mersut, siis need polnud sugugi vanad - mõlemad aastast 1984.
(23.09.2009 15:05)Regardman Kirjutas: [ -> ]
(23.09.2009 10:58)Georg Kirjutas: [ -> ]Põltsamaa lähedal paikneva Eltori koosseisus sõidab liini 1981. aasta väljalaskega Volvo B6F BRK.
Eltoril ju ka Lahti aastast 1978.
Aga tõsine veteran on ka Rannu Rukkilille õpilasliinidel sõitev endine Harjumaa Liinide Delta City, aastast 1976.
Eltori Lahti juba aasta aega ilma kindlustuseta (samas ARKis arvel). Vanim liinil sõitev masin ongi tõenäoliselt Rannu Rukkilille 518ANH.
(23.09.2009 15:30)Georg Kirjutas: [ -> ]
(23.09.2009 15:05)Regardman Kirjutas: [ -> ]
(23.09.2009 10:58)Georg Kirjutas: [ -> ]Põltsamaa lähedal paikneva Eltori koosseisus sõidab liini 1981. aasta väljalaskega Volvo B6F BRK.
Eltoril ju ka Lahti aastast 1978.
Aga tõsine veteran on ka Rannu Rukkilille õpilasliinidel sõitev endine Harjumaa Liinide Delta City, aastast 1976.
Eltori Lahti juba aasta aega ilma kindlustuseta (samas ARKis arvel). Vanim liinil sõitev masin ongi tõenäoliselt Rannu Rukkilille 518ANH.
Valgalasi ei tasu ära unustada. Kuigi I liinigrupis 3,2 aastat lubatud busside vanuseks, nägin seal paar päeva tagasi sõidus 1982. aasta bussi ning kevadel olevat ka üks 1981. aasta buss sõitnud.
Tagasiside URL