19.07.2009, 21:58
Kuna sai mõni aeg tagasi natuke Viljandi ATP lähiajalooga tegeldud, otsustasin siia ka üht-teist üles tähendada. Viljandi ATP asutati aastal 1973, kui plaanimajanduse korras võeti Autotranspordibaasilt nr.8 üle bussid, juhid ja remondibrigaadid ning asuti Viljandi kesklinnas omapead majandama. Tegevusalaks oli Viljandi linna ja rajooni reisijatevedu busside ja taksodega, millele lisandus rajoonidevaheline kaugliinivedu (sh liinitaksod) ning kaks rahvusvahelist liini Viljandi-Riia ja Suure-Jaani-Valmiera suunal (Ruhja liinid ΓOCTi järgi rahvustevaheliseks ei kvalifitseerunud). Majand kuulus Eesti mõistes keskmiste bussiettevõtete hulka, omades 80ndatel aastatel jooksvalt 140-150 autobussi. Majandil oli kaks eraldiseisvat kolonni Suure-Jaanis ja Põltsamaal, kummaski suurusjärgus 20 autobussi. Lisaks mitmed piirkondlikud brigaadid paiknemisega Mustlas, Kärstnas, Nuias, Abja-Paluojal, Mõisakülas, Kõpus, Järvakandis ja Vändras. Vabariigi algusega lõpetati rahvale taksoteenuse osutamine.
Bussipargi veeremist lähemalt. Seisuga 01.01.1990 oli pargis kokku 144 bussi, mis jagunes 85 LAZ, 27 PAZ, 23 Ikarus, 6 RAF ja 3 KAvZ-tüüpi sõidukiks. Viljandi linna- ja linnalähiliinide teenindamiseks oli pargis 19 masinat "Ikarus 260". Linnaliine oli kokku 11 liini ning tööpäevane vajadus 14 bussi. Linnalähiliinideks loeti liini 28 Ramsile ja mitteametlikult ka liini 15 Tänassilma. Rajoonisiseseid ja -väliseid maaliine teenindas valdavalt LAZ 695N, mida oli pargis kokku 67 bussi. Oli veel kaks maaliini Ikarust tähisega 260.27 ning 1 LAZ 42021. Piirkondlikes brigaadides oli kasutusel ka PAZ 672M. Kiirkaugliinide tarvis oli majandis 14 bussi LAZ 699R ja 1 Ikarus 256.75 (teine lisandus 1990 aasta jooksul). Liinivõrgu ümberkorraldamise ja 91/92 aasta kütusekriisi tõttu toimus järsk busside arvu vähenemine. Kui 1991 alguses oli pargis veel 137 bussi, siis 1992 oli 130, 1993 oli 78, 1994 alguses juba 63. Edasi stabiliseerus busside arv 50 ja 60 vahel. Mõnevõrra mõjutas bussipargi tegevust ka Põltsamaa kolonni eraldumine aprillis 1992, kui tööjõud ja tehnika läksid Jõgeva Autobaasi kätte ja sealt mingite teadmata tehingute tulemusena Jõgeva Takso- ja Bussikeskuse ja sealt edasi juba Eltori ja erinevate teemaga rohkem ja vähem haakuvate Jõgeva maakonna elanike kätte. Aprillis 1993 eraldus Suure-Jaani kolonn, mille baasil moodustati Suure-Jaani valla munitsipaalettevõte "Transport". Vabariigi alguse MaSu/TäPe Viljandi ATPs kestis ainult aasta 92, kui ei saadud juurde veeremi täiendust. Veebruarist 93 hakati sisse tooma kasutatud sõidukeid vanast maailmast. Ühe ajastu lõpp Viljandi linnas jõudis pärale 1996 juulis, kui võeti käigust viimane LAZ. Detsembris 1998 said ajalooks kollased Ikarused ning 2007 jooksul jäi seisma viimane PAZ. Majandustegevust on püütud arendada hooti ka naabermaakondades, kui perioodil 1999-2002 teenindati Valga linnaliine ja 2001-2006 Otepää piirkonna maaliine. Praeguseks on maakondlikust ettevõttest saanud üle-eestiline firma, mille busside arv tasapisi läheneb 90ndate alguse numbritele.
Bussipargi veeremist lähemalt. Seisuga 01.01.1990 oli pargis kokku 144 bussi, mis jagunes 85 LAZ, 27 PAZ, 23 Ikarus, 6 RAF ja 3 KAvZ-tüüpi sõidukiks. Viljandi linna- ja linnalähiliinide teenindamiseks oli pargis 19 masinat "Ikarus 260". Linnaliine oli kokku 11 liini ning tööpäevane vajadus 14 bussi. Linnalähiliinideks loeti liini 28 Ramsile ja mitteametlikult ka liini 15 Tänassilma. Rajoonisiseseid ja -väliseid maaliine teenindas valdavalt LAZ 695N, mida oli pargis kokku 67 bussi. Oli veel kaks maaliini Ikarust tähisega 260.27 ning 1 LAZ 42021. Piirkondlikes brigaadides oli kasutusel ka PAZ 672M. Kiirkaugliinide tarvis oli majandis 14 bussi LAZ 699R ja 1 Ikarus 256.75 (teine lisandus 1990 aasta jooksul). Liinivõrgu ümberkorraldamise ja 91/92 aasta kütusekriisi tõttu toimus järsk busside arvu vähenemine. Kui 1991 alguses oli pargis veel 137 bussi, siis 1992 oli 130, 1993 oli 78, 1994 alguses juba 63. Edasi stabiliseerus busside arv 50 ja 60 vahel. Mõnevõrra mõjutas bussipargi tegevust ka Põltsamaa kolonni eraldumine aprillis 1992, kui tööjõud ja tehnika läksid Jõgeva Autobaasi kätte ja sealt mingite teadmata tehingute tulemusena Jõgeva Takso- ja Bussikeskuse ja sealt edasi juba Eltori ja erinevate teemaga rohkem ja vähem haakuvate Jõgeva maakonna elanike kätte. Aprillis 1993 eraldus Suure-Jaani kolonn, mille baasil moodustati Suure-Jaani valla munitsipaalettevõte "Transport". Vabariigi alguse MaSu/TäPe Viljandi ATPs kestis ainult aasta 92, kui ei saadud juurde veeremi täiendust. Veebruarist 93 hakati sisse tooma kasutatud sõidukeid vanast maailmast. Ühe ajastu lõpp Viljandi linnas jõudis pärale 1996 juulis, kui võeti käigust viimane LAZ. Detsembris 1998 said ajalooks kollased Ikarused ning 2007 jooksul jäi seisma viimane PAZ. Majandustegevust on püütud arendada hooti ka naabermaakondades, kui perioodil 1999-2002 teenindati Valga linnaliine ja 2001-2006 Otepää piirkonna maaliine. Praeguseks on maakondlikust ettevõttest saanud üle-eestiline firma, mille busside arv tasapisi läheneb 90ndate alguse numbritele.
